Naiste teadlikkus on suurim jõud emakakaelavähi vältimisel

Ka­hekümnest nai­sest teab kolm, mis on HPV, ja vaid üks, mi­da see endaga kaa­sa toob.

Ees­ti nai­sed na­ka­tu­vad ne­li ja su­re­vad viis kor­da sa­ge­da­mi­ni ema­ka­kae­laväh­ki kui meie põhja­naab­rid soom­la­sed. Po­le ka imes­ta­da – Soo­mes käi­vi­ta­ti 1950-nda­tel ema­ka­kae­lavä­hi va­ra­se avas­ta­mi­se tea­vi­tus­kam­paa­nia ja or­ga­ni­see­ri­tud sõeluu­rin­gu prog­ramm. Tä­nu sel­le­le on nai­sed tead­li­ku­mad ja külas­ta­vad nais­tears­ti jär­je­pi­de­valt – käib va­nae­ma, ema, lä­heb ka tütar.

Igal aas­tal avas­ta­tak­se Ees­tis 143–190 uut ras­ke­ku­ju­li­se ema­ka­kae­lavä­hi es­mas­juh­tu ning 23–48 algs­taa­diu­mis li­mas­kes­ta­si­se­se nn pind­mi­se vä­hi juh­tu. Aas­tas su­reb meil ema­ka­kae­lavä­hi ta­gajär­jel ku­ni 70 naist. Hai­ges­tu­mi­ne on kas­va­nud just noo­re­ma­tes va­nu­serühma­des – 20–40-aas­tas­te seas.

Vähk ei te­ki üleöö, sel­le­le eel­ne­vad vä­hieel­sed sei­sun­did. Ema­ka­kae­laväh­ki saab väl­ti­da, ent sel­leks tu­leb muu­tu­sed avas­ta­da va­ra­kult. „P­rae­gu avas­ta­tak­se kol­man­dik juh­tu­dest kau­ge­le are­ne­nud jär­gus, kus ra­vi jääb efek­ti­ta,” sel­gi­tab ter­vi­se aren­gu ins­ti­tuu­di tea­dur Pi­ret Vee­rus.

Ees­tis alus­ta­ti ema­ka­kae­lavä­hi va­ra­se avas­ta­mi­se eelp­ro­jek­ti kuue aas­ta eest kol­mes maa­kon­nas, kui uu­rin­gui­le kut­su­ti 15 000 naist. Too­na tu­li ko­ha­le vaid 20% kut­se saa­nu­test. Kui­gi kut­su­tu­te arv on aas­ta-aas­talt kas­va­nud, on osa­lus püsi­nud ma­da­lal ta­se­mel. Kui rin­navä­hiuu­rin­gu­te­le lä­heb iga tei­ne, siis ema­ka­kae­lavä­hiuu­rin­gu­te­le vaid iga kol­mas nai­ne. 2007. aas­tal lä­bis kut­su­tu­test vä­hieel­se­te sei­sun­di­te va­ra­seks avas­ta­mi­seks va­ja­li­ku PAP-uu­rin­gu 32%, mul­lu 47% nais­test.

Sõeluu­ring ai­taks Vee­ru­se sõ-nul hai­ges­tu­mist ja su­re­must vä­hen­da­da üle 80 prot­sen­di. Ent efek­tiiv­su­se saa­vu­ta­mi­seks peaks hõlma­tud ole­ma vä­he­malt 75% nais­test. „Siis suu­dak­si­me aas­tas ära hoi­da üle sa­ja ema­ka­kae­lavä­hi­ju­hu ja um­bes 30 sur­ma­juh­tu,” ütles ta ema­ka­kae­lavä­hi­vas­ta­sel ümar­laual.

Miks naised ei tule?

Ema­ka­kae­lavä­hi sõeluu­rin­gu eesmärk on tu­vas­ta­da 30–55-aas­tas­tel nais­tel viieaas­ta­se in­ter­val­li­ga va­ra­ses staa­diu­mis ema­ka­kae­lavähk ja vä­hieel­seid sei­sun­deid. Tä­na­vu saa­vad kut­sed sel­les osa­le­mi­seks 1954., 1959., 1964., 1969., 1974. ja 1979. aas­tal sündi­nud ra­vi­kind­lus­ta­tud nai­sed. Kir­ja­li­ku kut­se saa­ja­te ni­me­kir­jas on üle 35 000 nai­se.

Ümar­laual „Ühes­koos ema­ka­kae­lavä­hi vas­tu” arut­le­ti, miks pal­jud nai­sed siis­ki kont­rol­li ei jõua. Sel­gus, et tih­ti­pea­le ei saa nad kut­set kät­te, sest aad­ress on va­le. Jaa­nua­rist 2009 ka­su­tab hai­ge­kas­sa kut­se­te saat­mi­sel rah­vas­ti­ku­re­gist­ri and­meid, see­ga ta­sub üle kont­rol­li­da, kas seal on kir­jas prae­gu­se elu­ko­ha aad­ress.

Mul­lu ok­toob­ri lõpus kor­ral­da­ti iga-aas­ta­ne ra­vi­kind­lus­ta­tu­te ra­huo­lu-uu­ring, ku­hu oli se­da­puh­ku li­sa­tud ka vä­hi sõeluu­rin­guid ja nen­des osa­le­mist puu­du­ta­vaid küsi­mu­si. Sel­gus, et li­gi 90% 35–64-aas­ta­seid nai­si oli tead­lik ema­ka­kae­lavä­hi sõeluu­rin­gust ja val­mis neis osa­le­ma. Väik­sem oli tead­lik­kus Ida-Vi­ru­maa nais­te, sa­mu­ti põhi­ha­ri­du­se­ga ja lihttöö­lis­test nais­te seas.

MTÜ Nai­sed Ema­ka­kae­lavä­hi Vas­tu üks alu­se­pa­ni­jaist, Star FM-i hom­mi­kup­rog­ram­mi saa­te­juht Pil­le Mi­nev leiab, et suur­lin­na­des on tead­lik­kus suu­rem. Pal­jud maa­nai­sed po­le aga PAP-testist kuul­nud­ki. „Meilt küsi­ti ise­gi, mis „pap­p” see on.”

Hoidumine ja ravi

Vä­hieel­se­te sei­sun­di­te ja pind­mi­se vä­hi ra­vi on ki­rur­gi­li­ne. PERH-i nais­te­hai­gus­te kes­ku­se ju­ha­ta­ja Kers­ti Ku­ke sõnul on ema­ka­kae­laväh­ki su­re­mus vä­he­ne­nud. Pa­ra­ku jõua­vad poo­led nai­sed ars­ti juur­de siis, kui hai­gus on ju­ba kau­ge­le are­ne­nud. „Lõikus­maht on suur.” Val­da­val osal pat­sien­ti­dest tu­leb su­gu-elun­did ee­mal­da­da või kah­jus­ta­da kii­ri­tus­ra­vi­ga. Ko­gu ra­vip­rot­sess tä­hen­dab nai­se­le tu­ge­vat psüühi­list pin­get – kas oo­da­ta­vad uu­rin­gu­tu­le­mu­sed on kor­ras? Iga va­lu­hoog või mõni hai­gu­se sümp­tom pa­neb peas he­li­se­ma kel­lu­ke­se – äk­ki on hai­gus ta­ga­si.

Sel­lest hai­gu­sest ei jää puu­tu­ma­ta ka pe­re­kond. Tih­ti­pea­le jääb hai­gu­sest pu­re­tud nai­ne oma elu­ras­ku­se ja emot­sioo­ni­de­ga üksi. Li­saks tu­leb üksi kas­va­ta­da lap­si ja hoo­lit­se­da sis­se­tu­le­ku­te eest. „Vä­hi­ra­vi on kal­lis ra­vi igas mõttes. Hai­gus­te väl­ti­mi­ne on ala­ti oda­vam,” tõdeb Kukk.

Pea­mi­ne ema­ka­kae­lavä­hi tek­ke põhjus on ini­me­se pa­pil­loo­mi­vii­rus (HPV), mis le­vib su­gu­li­sel teel. TÜ klii­ni­ku­mi arst-õppe-jõud Ai­ri Põder soo­vi­tab nal­ja­ga poo­leks, et pa­rim ema­ka­kae­lavä­hist hoi­du­mi­se mee­tod on mit­te alus­ta­da su­gue­lu või siis ela­da mo­no­gaam­selt. Ent li­sab, et sel­li­ne lä­he­ne­mi­ne on siis­ki eba­rea­list­lik.

Ravikindlustamata naised

Rea­list­li­kum on vakt­si­nee­ri­mi­ne. See ei vä­lis­ta täie­li­kult väh­ki hai­ges­tu­mist, ent kait­seb enam le­vi­nud HPV-tüüpi­de eest (HPV 16 ja HPV 18), mis põhjus­ta­vad 70% ema­ka­kae­lavä­hi­juh­tu­dest. Ena­mik rii­ke ra­has­tab HPV-in­fekt­sioo­ni vas­tast vakt­si­nee­ri­mist. Ees­ti mit­te, ent mõned oma­va­lit­su­sed on se­da te­ge­ma ha­ka­nud oma ee­lar­vest. Põder li­sab, et mul­lu leid­sid kõik as­jas­se puu­tu­vad selt­sid, et ka meil peaks HPV-vas­tast vakt­si­nee­ri­mist riik­li­kult ra­has­ta­ma. Te­gu­de­ni po­le aga jõutud. „Loo­tus on, et tu­le­val aas­tal võiks see muu­tu­da.”

Mat­ti Mai­mets Ees­ti in­fekt­sioon­hai­gus­te selt­sist ju­hib tä­he­le­pa­nu sel­le­le, et vakt­si­nee­ri­mi­ne on üks edu­ka­maid rah­va ter­vi­se pa­ran­da­mi­se abinõusid, sest to­si­nas­se hai­gu­ses­se hai­ges­tu­mus on vä­he­ne­nud tä­nu vakt­sii­ni­de­le 70–100%. Te­ma sõnul va­jab Ees­ti vakt­si­nee­ri­mi­se osas sea­du­se­muu­da­tust, et ka täis­kas­va­nud olek­sid kaa­sa­tud. „Luua tu­leb im­mu­ni­see­ri­mi­se ka­va ter­veks eluks, mit­te vaid lap­sepõlveks.” Li­saks on va­ja vakt­si­nee­ri­mi­se pu­hul al­ter­na­tiiv­seid ra­has­ta­missüstee­me.

Mai­mets hoia­tab, et HP-vii­ru­se kas­vu on oo­da­ta HIV-po­si­tiiv­se­te seas, sest nõrges­ta­tud im­muunsüstee­mi kor­ral te­ki­vad ra­ku­muu­da­tu­sed kii­re­mi­ni. HIV-po­si­tiiv­sed nai­sed, kes on tihti ra­vi­kind­lus­tu­se­ta, ei saa kut­set sõeluu­rin­gu­le ja va­ra­ja­ne hai­gu­se avas­ta­mi­ne on ebatõen­äo­sem. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi rah­va­ter­vi­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Ülla-Ka­rin Nurm lu­bas, et sel­le olu­kor­ra muut­mi­se üle arut­le­tak­se, ent li­sas: „Pii­ra­tud ee­lar­ve võima­lus­te­ga rii­gis ei saa ar­ves­ta­da ühe­gi uue al­ga­tu­se­ga.” PAP-testi te­ge­mi­ne mak­sab al­la sa­ja kroo­ni.

Fotovõistlus

Fotovõistlus

„Terve Eesti naine”

••   Emakakaelavähi vältimise nädalal kuulutatakse välja fotovõistlus „Terve Eesti naine”.

••  Eesti vähiliit ootab 20. veebruarini A4-formaadis värvifotosid, mis kujutavad Eesti naisi eri eluvaldkondades, propageerides elutervet olemist ja tervislikke eluviise.

••  Fotod saatke Eesti vähiliidu aadressil Viru tn 5–5, Tallinn.

••  Saadetud töödest koostatakse märtsis Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees Rävala pst 10 näitus.

••  Fotovõistlus toimub haigekassa ja vähiliidu koostöös.