Näpunäiteid õhupuhasti valimiseks
Vanasti ehitasid inimesed majale mantelkorstna, et avada lõkkesuitsule teed hoonest välja. Ka tänapäeval võitleb inimene pliidilt tõusva suitsu, toidulõhnade, auru, kuumuse ja rasva vastu, seda aga juba tasemel tehnikaga.
Et leida sobiv õhupuhasti ja hoida raha kokku, soovitab õhupuhastite müügiga tegelev Heiki Kõressaar Eero OÜ-st kasutada asjatundjate abi. Kui majal on lõhnade ja suitsu äratõmbamiseks eraldi lõõr, tee valik ära-tõmbelõõriga ühendatavate õhupuhastite vahel. Varemalt suundus rasv ühes aurudega korstnasse, tänapäevastes ventilatsioonilõõrides võib aga rasva kogunemisel tekkida tulekahju. Rasva püüavad kinni 20*20 cm suuruste filtrite metallkiud. Filtreid võib pesta nõudepesumasinas, rasva annab lahustada ka keevas vees.
Mootor korstnas
Uute kortermajade puhul on korterite lõõrid suunatud kokku ühte korstnasse, katusealune mootor ventileerib õhku. Seda on oluline teada, et mitte raisata raha kalli, ent ebavajaliku õhupuhasti ostmisele. Korterisse muretse mootorita õhku filtreeriv süsteem, mis toimib rasvaeraldajana. Mootoriga kubu ei tohi sellisesse majja paigutada, sest see viib süsteemi rivist välja. Kindlasti konsulteeri enne õhupuhasti ostmist maja haldajaga.
Kui köögil puudub äratõm-betorustik, tuleb valida toasisese tsirkulatsiooniga õhupuhasti, mis imeb pliidi kohalt rasvast küllastunud õhu, puhastab selle metall- ja aktiivsöefiltris ja paiskab siis kööki tagasi. Paraku ei eralda see süsteem täielikult kõiki lõhnu.
Et tagada õhupuhasti töö-
efektiivsus, peab masina tööajal kööki juurde laskma värsket õhku. Selleks ava aken või ehita köögi välisseina õhuklapid. Mõistlik oleks paigaldada tuulutusõhuavaga aknad ja tuulutusrestiga uksed.
Saavutamaks maksimaalselt vaikne töö, saab eramajadel õhupuhasti mootori pööningule paigutada, kuigi selline variant on kallim. “Erilahendused pole kõige odavamad, aga oluline on, et süsteem toimiks,” lisab Kõressaar. “Kõige odavam on muidugi panna standardtne puhasti, siis saab kauba peale ka müra juurde.” Õpetuseks katusealuse mootoriga süsteemi eelistajaile ütleb ta, et mõnikord märgatakse liiga hilja, et kööki tuleb paigutada ka lüliti, mis mootori tööle paneb.
Õhupuhasteid saab kinnitada seinale, on rippmudeleid, paneeliga õhupuhasteid ja katuseimuriga ühendatavaid. Ventilatsiooniava määrab mõnikord ära kogu tehnika paigutuse köögis. Probleemi aitab lahendada näiteks ripplae ehitamine, mille pealt on võimalik ventilatsioonitoru varjatult viia vajaliku punktini.
Alt laia kogujaga ja ülevalt kitsamaks mineva kujuga kubuks nimetatav õhupuhasti on keskmiselt 60 või 90 cm lai, olenevalt pliidi mõõtmetest. Kui esimesed kubud jooksid üles kokku 45kraadise nurga all, siis moodsamad variandid on disainerite käe all kokku pigistatud 3-4cm laiuseks lamedaks kastiks, mille kohale tekib riiulipind. Mood dikteerib ilusa sirge joone.
Õhupuhasteid on 2000 - 3000 krooniseid, aga ka hinnaga, kuhu annab nulle otsa lükkida. Hind sõltub tootjafirmast, disainist, funktsioonidest ja mugavusest.
Võimsus on oluline
Õhupuhastaja efektiivsus
Õhuvahetuse nõuded
Esimeses järjekorras vaata õhupuhastaja läbilaskevõimet ehk seadme poolt imetava õhu kogust kuupmeetrites tunni aja jooksul. Läbilaskevõimet nimetataks teiste sõnadega ka seadme tootlikkuseks ning selle suurus on tehnilistes andmetes kindlasti kirjas nii väliskeskkonda õhku juhtivate kui ka tsirkuleerivate õhupuhastajate puhul. Läbilaskevõime õigest valikust sõltub väljatõmbe efektiivsus.
Sanitaareeskirjade järgi on optimaalseks õhuvahetuseks vajalik ühe tunni jooksul vahetada köögiõhk välja 10 - 12 korda. Tootlikkuse valimisel tuleks seega välja arvutada köögis oleva õhu maht (suurema täpsuse saavutamiseks võib köögimööbli mahust maha arvestada) ning korrutada saadud suurus 10 või 12-ga.
Õhupuhastaja efektiivsus sõl-tub paljuski ventilaatori mootori võimsusest, mille maksimaalne tootlikkus võib erinevatel mudelitel olla vahemikus 150 - 700 m2 tunnis. Näiteks 10ruutmeetrise põrandapindala ning 2,7 cm kõrguse laega köögis on piisav tootlikkus 280 - 360 m2 õhku tunnis.
Allikas: www.kodubosch.ee
