Nii mitmedki notaritasud vähenesid
Eesti Päevalehe küsimustele vastab Notarite Koja jurist Eve Strang.
Pikalt räägiti notariaadiseaduste muutmise vajadusest, mis nüüd lõpuks teostus. Mis oli muudatuste eesmärk?
Notariaadialaste seaduste muutmise seadus, mille üheks osaks on notaritasu seaduse muudatused, jõustus aasta algusest. Nüüdsest saab notariaalselt kinnitatud avalduste kõrval esitada ka digitaalallkirjaga avaldusi. Sisuliselt tähendab see, et allkirja kinnitamiseks ei pea enam pöörduma notari poole, vaid selle saab esitada otse registrile. Digitaalallkiri ei asenda siiski neid avaldusi ja lepinguid, mille suhtes kehtib notariaalse tõestamise nõue.
Notarid said õiguse koostada elektroonilisi (digitaalmärkega) dokumente. Laiendati notarite esindusõigusi ja kliendi soovil edastavad nad vajalikke teateid ning taotlusi erinevatele ameti-asutustele.
Näiteks äriühingu asutamisel saab vajalikud taotlused esitada asutamislepingu tõestanud notari kaudu. Siinkohal on tegu Euroopa Liidu teenustedirektiivi projektist tuleneva ühe kontori põhimõtte rakendamisega notarite tegevuses.
Sama seadusega viidi sisse muudatused notari tasu seaduses – alanesid mõningate lepingute tõestamise tasud, anti võimalus notari tasu ajatamiseks ning teatud juhtudel isegi maksmisest vabastamiseks. Notari tasust vabastamiseks tuleb kohtus tõendada maksejõuetus. Taotlus tuleb kohtule esitada kümne päeva jooksul pärast notariarve saamist. Tasu maksmine toimub Notarite Koja vahenditest.
Kui palju vähenes näiteks miljon krooni maksva maja ostu-müügitehingu notariaalse tõestamise hind?
Miljoni krooni väärtusega kinnistu (maa koos majaga) võõrandamisel oli nii eellepingu kui ka müügilepingu sõlmimise tasu 3220 krooni, seega kokku 6440 krooni. Alates jaanuarist on mõlema lepingu tasu poole väiksem, ehk siis 3220 krooni. Sama suur on vaid müügilepingu tõestamise tasu juhul, kui varem eellepingut ei vormistata.
Paljud inimesed sõlmivad eellepinguid ehitusfirmade ja kinnisvaraarendajatega, et pääseda notarijärjekorrast ja -maksust. Mis tagajärjed võivad kliendile sellest tekkida, kui notarist mööda minnakse?
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu selles sätestatud tingimustel. Eellepingu vormistamine pole tingimata vajalik, sest seadus võimaldab sõl-mida eraldi müügi- ja asjaõiguslepinguid. See tähendab seda, et kui soov kinnisvara omandada on enam-vähem kindel, on võimalik vormistada kohe notariaalne müügileping, mitte eelleping. Kui aga eellepingu sõlmimisel ei järgita notariaalse tõestamise vorminõudeid on tegu tühise lepinguga.
Viimastel kuudel on notarite arv kasvanud ning tasud alanenud, seepärast pole ooteaegade pikkus ega tasude suurus piisavaks argumendiks tunduvalt suuremate riskide võtmisel.
Kui palju on vähenenud hüpoteegi seadmise tasu, juhul kui hüpoteek seatakse 1,5 miljonile kroonile?
1, 5 miljoni krooni väärtusega kinnistu laenuga omandamisel arvestusega, et hüpoteegisumma on samuti 1, 5 miljonit krooni, on notari tasu müügi- ja hüpoteegilepingu vormistamise eest kokku 6220 krooni (summa on käibemaksuta). Enne muudatuste jõustumist oli samade tehingute tõestamise tasu 7720 krooni.
Kas seadusemuudatusega kaasnenud uusi võimalusi kasutatakse ohtralt?
Seadusemuudatused on kehtinud alles paar kuud ja praegu on raske nende kasutamise kohta hinnangut anda. Arvestada tuleb nii notari tasust vabastamise kui ka digitaalse notariaalmärke regulatsioonide uudsust, mistõttu võtab nende kasutamisvõimaluste teadvustamine klientidel ikka mõne-võrra aega.
Notari kinnitatud avalduste asemel digitaalallkirjastatud avalduste esitamise kohta notaritel andmed puuduvad, sest need laekuvad paraku otse registritele.
