Ohatist ja genitaalherpest on võimalik tablettidega maha suruda

Her­pe­se­ga tu­leb inimesel õppi­da koos ela­ma, sest see on kuri viirus ko­gu eluks.

Paar aas­tat ta­ga­si ko­gu­nes suu­rem selts­kond, et min­na Itaa­lia mä­ge­des­se mat­ka­ma. Oli neid, kes os­ka­sid lõõska­va päi­ke­se­ga ar­ves­ta­da ja mää­ri­sid end ilu­sas­ti sis­se. Vä­hem et­tenä­ge­li­kud kah­van­äod veet­sid aga une­tu öö, sest põle­nud ke­ha ei lu­ba­nud end ühes­ki asen­dis häs­ti tun­da.

Pea­gi saa­bus järg­mi­ne eba­meel­di­vus – jär­je­pa­nu il­mu­s mat­ka­ja­te huul­te­le oha­ti­s, mee­di­ku­te kee­li huu­le­her­pe­s. In­ten­siiv­ne päi­ke on ni­melt üks te­gu­reid, mis mee­li­tab her­pe­se väl­ja. „Her­pe­se tek­ki­mist saa­nuks pi­dur­da­da või ka ära hoi­da, kui rei­si­kot­ti oleks va­ru­tud her­pes­vii­ru­se vas­ta­seid tab­let­te,” õpe­tab Tar­tu üli­koo­li klii­ni­ku­mi arst-õppejõud Ai­ri Põder.

Na­ha- ja su­gu­hai­gus­te arst Ai­ri Põder on osa­le­nud tea­dus­li­kes uu­rin­gu­tes, mis puu­du­ta­sid her­pe­sin­fekt­sioo­ni ra­vi ja sel­les­se na­ka­tu­mi­se väl­ti­mi­se võima­lu­si ning on sel alal suur eks­pert, ke­da võib usal­da­da.

Ta on üht­la­si kümne aas­ta eest loo­dud sugulisel teel le­vi­va­te in­fekt­sioo­ni­de Ees­ti ühin­gu esi­mees. Te­ma sõnul on 50-ndaks eluaas­taks her­pes­vii­ru­se­ga na­ka­tu­nud 80% ela­ni­kest. Väl­ja lööb see u 20%-l ini­mes­test. Kui huu­le­vil­lid on kõigi­le nä­ha ja sel­lest rää­gi­tak­se va­balt, siis ge­ni­taal­her­pe­se esi­ne­mi­sest ee­lis­ta­tak­se pi­gem vai­ki­da. See on sa­ge­li esi­nev vii­ru­sin­fekt­sioon, mis le­vib pea­mi­selt su­gu­li­sel teel. Et vii­rus on laialt le­vi­nud, ta­sub sel­le koh­ta lä­he­malt uu­ri­da. „Her­pes on nak­kus ko­gu eluks, see­ga peab leid­ma vii­se, kui­das sel­le hai­gu­se­ga ela­da, kui ta kor­du­ma ki­pub,” li­sab Põder.

Huuleherpes

Vil­li­list löö­vet põhjus­ta­vad her­pesrühma kuu­lu­vad vii­ru­sed – vil­le võib tek­ki­da suus, huul­tel, ge­ni­taa­li­del jne. Kel on huu­le­her­pes esi­ne­nud, teab, kui va­lus ja eba­mu­gav see võib ol­la ja kui vi­sa on vii­rus ka­du­ma. Se­da võib esi­ne­da ka väi­kes­tel las­tel, mis Põdra sõnul on pea­mi­selt põhjus­ta­tud puu­du­li­kust hügiee­nist – kal­lis­ta­tak­se, mu­si­ta­tak­se, käe­ga üle huul­te ja siis kä­si män­gu­kaas­la­se­le pih­ku. Kes peab huu­le­her­pe­se­ga sa­ge­da­mi­ni rin­da pist­ma, sel on ju­ba ko­ju va­ru­tud ap­tee­gi kä­simüügist kree­me, mis kui­va­ta­vad vil­le, ent ei ra­vi põhjust. Pal­jud ei tu­le sel­le pea­le­gi, et pöör­du­da prob­lee­mi­ga pe­rears­ti poo­le ja pa­lu­da ra­vi, mis mõju­taks hai­gus­te­ki­ta­jat (põhjust), mit­te ta­gajär­ge. Toh­ter soo­vi­tab se­da kind­las­ti te­ha, va­hen­did on ole­mas ka las­te­le.

Mi­da kii­re­mi­ni olu­kor­ras te­gut­se­tak­se, se­da kii­re­mi­ni la­he­neb prob­leem. Ai­ri Põdra sõnul on ju­ba ki­he­lu­sest tun­da, et oha­tis hak­kab tek­ki­ma. „Nii kui min­gi piir­kond on tund­lik, tu­leks ko­he sõjavä­gi vas­tu saa­ta,” õpe­tab Põder, et va­rem va­ru­tud tab­le­tid las­taks ko­he käi­ku. Ei mak­sa oo­da­ta ae­ga, kui õhtul töölt ko­ju jõutak­se – igal kümnel mi­nu­til on täht­sus. När­vi­gang­lio­nist väl­ja tun­giv vii­rus su­ru­tak­se ra­vi­mi­te­ga sin­na ta­ga­si. Mi­da hil­jem asu­tak­se te­gut­se­ma, se­da ras­kem on ka vii­ru­se ta­ga­si­su­ru­mi­ne när­vi­gang­lio­nis­se.

Her­pest ak­ti­vee­ri­vad pea­te­gu­rid on ere päi­ke ja st­res­sio­lu­kord, sa­mu­ti võima­li­ku hai­gus­kol­de trau­mee­ri­mi­ne. Seepä­rast soo­vi­tab Põder en­ne soo­ja­maa­rei­si te­ha lä­bi profülak­ti­li­se kuu­ri. Sa­mu­ti on mõist­lik roh­tu võtta st­res­si­roh­kel pe­rioo­dil, näi­teks en­ne ek­sa­mi­te al­gust. Vii­ma­sel ajal on ha­ka­tud soo­vi­ta­ma en­ne­ta­vat ra­vi ka en­ne iluo­pe­rat­sioo­ne, et vii­rus püsiks ilu­sas­ti när­vi­gang­lio­nis ega teeks prot­se­duu­ri­dest taas­tu­mist ras­ke­maks.

Genitaalherpes

Ent olu­li­selt keh­vem on ini­me­se ene­se­tun­ne siis, kui tal lööb väl­ja ge­ni­taal­her­pes. „Ge­ni­taal­her­pe­sest ei rää­gi­ta, sest see on vä­ga pii­nav hai­gus, mis on seo­tud suu­re va­lu­ga. See lan­ge­tab elukva­li­tee­ti ja -lus­ti, sa­mu­ti töövõimet.” Kui ini­me­sel on kõik häs­ti, ta on pu­ha­nud ja im­muunsüsteem on tu­gev, on ka hai­gus pei­dus. Ent nii­pea, kui or­ga­nism on st­res­sis, mi­da ko­ge­vad prae­gu pal­jud ini­me­sed, on ka vii­rus ko­he plat­sis. Neil, kel on su­gue­lun­di­tel kord vil­lid ju­ba esi­ne­nud, ki­pub see eba­mu­gav ja va­lus hai­gus kor­du­ma. Mõnel ini­me­sel va­het enam ei te­ki­gi, üks hai­gus­hoog saab möö­da, kui al­gab ko­he uus.

Ge­ni­taal­her­pes le­vib sek­suaal­sel teel – vi­gas­ta­tud na­ha või li­mas­kes­ta sper­ma kau­du, tu­pe­ve­de­li­ku või sülje­ga. See kan­dub eda­si nii va­gi­naal­se, anaal­se kui ka oraal­sek­si pu­hul. Oraal­sek­si ohuks on see, kui ini­me­sel on huu­le­her­pes või suus haa­van­did. Sel põhju­sel tu­leks väl­ti­da ot­sest kon­tak­ti ke­ha ükskõik mis­su­gu­se piir­kon­na­ga, mis on haa­ra­tud vii­rus­nak­ku­sest.

Uu­rin­gu­te ko­ha­selt ei tea 80% ini­mes­test, kel­le ve­rest on lei­tud ge­ni­taal­her­pe­se an­ti­ke­had, et nad se­da vii­rust kan­na­vad, sest see po­le neil ku­na­gi aval­du­nud. See teeb vii­ru­se taht­ma­tu le­vi­ku veel­gi liht­sa­maks. Ent paa­ri­suh­tes näik­se vii­ru­se üle­kan­du­mi­ne ole­vat väl­ti­ma­tu, kui na­ka­tu­nud on üks paa­rist.

Olukord pole lootusetu

Üleilm­se klii­ni­li­se uu­rin­gu raa­mes, kus uu­ri­ti võima­lu­si sup­res­sioon­ra­vi­ga pii­ra­ta ge­ni­taal­her­pe­se le­vi­kut, sai Ai­ri Põder Ees­tis kon­tak­ti 136 paa­ri­ga, kus üks pool­test oli na­ka­tu­nud. Osa­ga neist suht­leb ta siia­ni, sest her­pes on vii­rus ko­gu eluks. Väl­ja ra­vi­da se­da ei saa, küll ra­vi­mi­te­ga kont­rol­li all hoi­da. Nen­dest uu­rin­gu­test sel­gus, et kol­man­di­ku paa­ri­de pu­hul, kus üks pool oli na­ka­tu­nud, pol­nud tei­ne siis­ki vii­rust saa­nud. See­ga on vii­rus­se na­ka­tu­mi­ne in­di­vi­duaal­ne, sel­le aval­du­mi­se ras­kus ja sa­ge­dus sõltub suu­res­ti im­muunsüstee­mi tu­ge­vu­sest.

Ge­ni­taal­her­pe­se pu­hul on kõige tõhu­sam ra­vi suu­kaud­se­te vii­rus­vas­tas­te pre­pa­raa­ti­de­ga. Kor­du­va ge­ni­taal­her­pe­se ra­viks on kaks võima­lust. Epi­soo­di­li­ne ra­vi ehk siis iga hai­gus­hoo ajal alus­ta­tak­se vii­rus­vas­tast ra­vi. Et­tenä­ge­lik ini­me­ne on va­ja­li­kud ro­hud ju­ba aeg­sas­ti va­ru­nud ja saab ko­he ra­vi­ga al­gust te­ha.

Kui epi­soo­di­li­ne ra­vi tu­le­must ei an­na, on järg­mi­ne la­hen­dus sup­res­siiv­ne ra­vi. See tä­hen­dab vii­rus­vas­ta­se ra­vi­mi igap­äe­vast tar­vi­ta­mist pi­ke­ma aja väl­tel. Mõni­kord ter­ve aas­ta. See on näi­dus­ta­tud ju­hul, kui hai­gus­hood esi­ne­vad sa­ge­li, on ras­ke ku­lu­ga, pi­ke­ma kes­tu­se­ga, nen­de esi­ne­mis­sa­ge­dus kas­vab pi­de­valt ja ini­me­sel kaas­ne­vad hai­gu­se­ga psühho­loo­gi­li­sed prob­lee­mid. Toht­ri sõnul on see mee­tod mõju­nud sel­li­selt, et pal­ju­del juh­tu­del saab hai­gus nii al­la su­ru­tud, et see ei aval­du­gi enam. Kin­del on see, et igal ju­hul ai­tab ra­vim hai­gus­hoo­gu kont­rol­li all hoi­da. Ra­vi­meid võivad võtta ka ra­se­dad.

Ra­vi­ga peaks kaas­ne­ma muud or­ga­nis­mi toe­ta­vad sam­mud – pii­sav uni ja po­si­tiiv­sed mõtted. „I­seen­das peab leid­ma jõu ja tah­te. Vin­gu­va hoia­ku­ga ini­me­se im­muunsüsteem vä­sib ju ka sel­lest kord ära.”

Genitaalherpes

•• Esmase genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui ka meestel suguelunditele punetavad laigud, mille pinnale moodustuvad hiljem eri suuruse ja kujuga villid. Varem tekkinud villikesed haavanduvad, uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on turses, punetav ja äärmiselt valulik. On võimalik, et naistel on villikestest ja haavanditest haaratud nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael.

•• Meestel võivad villid ja haavandid paikneda ka kusetoru sees, mitte üksnes suguelunditel.