„Me ju peame teadma, mida tahame hoida,” lõpetab jaapanlasest maailmakodanik Shinya Su­gita oma loengu Tallinna ülikoolis ja naeratab kavalalt., „Kas tahame taastada loodust nagu see oli 10, 50 või 500 aastat tagasi? Aga kuidas oleks, kui püüaks taastada inimtegevusest puutumatu looduse?”

Sugita on paleoökoloog, kes uurib, kuidas taimestik on aegade jooksul muutunud. Ta on töötanud Jaapani, USA ja Rootsi ülikoolides. Praegu on Sugita Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur, kes tahab uurida ka Eesti kliima minevikku.

Näiteks Eestis tasub maastike minevikku teada viimase 10 000 aasta kohta, sest varem kattis siinset mandrit paks jää. Uurimismeetod on ühtpidi lihtne. Nimelt tuleb minna mõnele järvele ja võtta selle põhjast proov, istuda mikroskoobi taha ja loetleda kõik vaateväljas olevad õietolmuterakesed, mis igal puuliigil on erinevad. Need terakesed säilivad järve või märgala põhjas, heal juhul isegi sadu tuhandeid aastaid. Lisaks õietolmule võib settest leida ka suuremaid taimeosakesi, näiteks okkaid või jälgi putukatest, kes on okkaid närinud.

Teistpidi on aga meetod keeruline, sest vajab andmete töötlemiseks ja mineviku kohta järelduste tegemiseks keerukaid arvutimudeleid.

Eesti mets on eriline

Tolmuterade ülelugemisest klii­ma mineviku ennustamiseks ei piisa. Tuleb veel teada, kust need pärit on. Kas on ikka nii, et õietolm on pärit järve lähiümbrusest, või on see tulnud hoopis kaugemalt?  Õietolmu ülesanne ju ongi võimalikult laialt levida, ja nõnda võib see tulla ka mõnesaja kilomeetri kauguselt. Kuid Sugita selgitab, et kui võtta proovid suuremast järvest ja lisaks ka mõnest väiksemast, siis saab and­mete kombineerimisel sta­tis­tiliselt välja arvutada, kui kaugelt õietolm kohale on tulnud.

Selle analüüsi järgi saab hinnata näiteks, mis puuliigid ja millal on Eesti aladele elama tulnud. „Metsa ajalugu on väga oluline,” kuulutab Sugita. Eesti mets arenes Skandinaavia metsast erinevalt. Kuusk jõudis siia palju varem, juba 10 000 või isegi 11 000 aastat tagasi, kask veel varem. 8000 aasta eest algas Eestis oluline muutuste ajastu. Põllundus sai oluliseks, õhus kasvas süsihappegaasi, pinnases lämmastiku hulk. Lämmastiku ringkäigu modelleerimine on ajaloo tundmiseks oluline. „Meil tuleb välja töötada Maa süsteemi komplekssed mudelid,” selgitab Sugita.

Õietolmust ajamasin

„Meil ei teatud enne, kui avatud oli maastik paari tuhande aasta eest,” lisab Tallinna ülikooli ökoloogiainstituudi di­rektor Mihkel Kangur, „avatus oli suurem, kui arvasime.” Ta selgitab, et järgneva kahe-kolme aasta jooksul tuleb Sugita abiga teha mudel, millega saaks hinnata Ees­ti maastike muutusi läbi ajaloo.

Sugita näitab fotosid Otepää maastikust 1930. aastatel ja prae­gu. Ta tundub olevat rabatud, et vaevalt 80 aastaga on sinna nii palju metsa peale kasvanud. „Õietolmu vaatluste kaudu saa­me justkui ajamasinas istuda ja veel kaugemale minevikku näha,” ütleb ta. Keskkonda mõjutavad paljud tegurid, nii näiteks muutub kliima muutumisel kogu taimestik. Samuti mõjutab taimestikku inimtegevus.

Paleoökoloogilist andmestikku ja õietolmu atmosfäärse ülekande mudelit kasutades saa­me kvantitatiivselt rekonstrueerida, kuidas on taimkate pike­ma aja jooksul arenenud – näiteks Eestis viimase 10 000 aasta jooksul ehk pärast viimast jääaega. Taimkatte rekonstruktsioonide põhjal on võimalik teha ka järgmise tasandi oletusi taimkatet mõjutavate tegurite, nagu näiteks klii­ma, inimtegevuse jne kohta. Selline teave on äärmiselt oluline, et mõista looduses aset leidvaid protsesse, mida ei ole võimalik jälgida otseste mõõtmistega.

Sugita ongi maailmas laialdaselt tuntud mudeli autor, mis kirjeldab, kuidas õietolm ja taimestik levib. „Õietolmu-uuringuid on Eestis varemgi tehtud, kuid Sugita lisab sinna teadmise, kust õietolm täpselt pärit on,” ütleb Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi geoloog Siim Veski. „Ta arendab edasi küll mõningaid varasemaid mudeleid, kuid ideed on tal innovaatilised ja koostöös mitmete Euroopa teadlastega on Sugita tulemused väärtuslikud.”

Veel mõnikümmend aastat tagasi oli paleoökoloogia kvalitatiivne, kirjeldav eriala, mille esindajad vaid vaatlesid, kuid oma uurimistulemusi ei rakendanud. Nüüd, mil huvi keskkonna vastu on kasvanud ka poliitikaotsustajate seas, tuleb neile pakkuda ka arvulisi tulemusi.