Pealinnas lehvivad tihti määrdunud lipud

Paljud majaomanikud ei pea lipu käsitsemiseeskirjadest kinni ja heiskavad kõlbmatu lipu.

Lipuseaduse järgi peab iga riigiasutuse vardas lehvima Eesti Vabariigi lipp. Kuid paljud sinimustvalged mitte ei ilusta asutuste ja ettevõtete fassaade, vaid pigem panevad muretsema hoolimatuse pärast, millega lipuomanikud suhtuvad riigi sümbolisse, leiab OÜ Lipuvabrik tegevdirektor Milla Asmu.

Asmu nendib, et lippude väljanägemine tänavapildis on lausa kohutav. “Paljud ei hooli enda väljapandud lipust ning tõmbavad määrdunud ja lõhkise lipuräbala vara pimedas vardasse ning õhtupimedas taas maha. Eriti just need, kellele lipp isiklikult ei kuulu. On näha, et täitsa pesemata lipud pannakse uhkelt üles,” märkis Asmu. Kuigi pilt on kurb, ei saa lipuvabrik otseselt kellelegi märkust teha ega noomida, selleks on oma ametnikud.

Eesti politseiameti vanempressiesindaja Kadri Põldaru teatas, et otseselt politsei määrdunud või ebaeetilise lipu kasutamist ei kontrolli. “Meie tegeleme pigem lipu rüvetamise või muu kriminaalteo alla kuuluvaga. Kui tegemist on karistusseadustiku paragrahv 271 ehk riigilipu kasutamise korra rikkumisega, saab seaduserikkujat karistada Eesti politsei. Selliseid juhtumeid oli 2005. aastal kolm. Kui lipp on aga must või räbaldunud, tegeleb sellega munitsipaalpolitsei,” märkis pressiesindaja Kadri Põldaru.

Määrdunud lippude eest trahvimisega ei tegele Tallinna munitsipaalpolitsei sõnul ka nemad. “Seaduse järgi tegeleb lipu väära kasutamise ja kohtlemisega Eesti politsei, kuigi see peaks olema ainuüksi kohaliku järelevalve rida. Riigilipu seadus peaks andma selle munitsipaalpolitsei järelevalvesse. Miks ei võiks munitsipaalpolitsei heakorra eeskirjade järgi lippude olukorra ja üldiste olmeprobleemidega tegeleda? Eesti politseile võiks jääda rohkem nn kriminaalsemad juhtumid. Määrdunud ja sobimatute lippude järelevalvega peaks tegelema meie asutus,” tundis Tallinna munitsipaalpolitsei peadirektor Tiit Kivikas muret. “Märkusi oleme näiteks kasiinodele, hotellidele teinud küll, kuid otseselt trahvida kedagi ei ole saanud.”

Pikaajaline investeering

Lipu korrashoiuks ning esteetilise väärtuse kaitsmiseks tuleb lippu korrapäraselt puhastada ja narmendavaid ääri võimaluse korral parandada. Lipu ea pikendamiseks peab lipuvabriku tegevdirektor Milla Asmu oluliseks korralikku hooldust ning lipu korrektset käsitsemist. “Lipud on kvaliteetsest kangast, mille hooldamine ei erine muust riidepesust. Lubatud on kuni 60-kraadine masinpesu valgendita pesupulbriga. Samuti võib lippu triikida. Midagi rasket ega keerulist siin pole.”

Lippu tuleks pesta vastavalt sellele, kui määrdunud kangas on. “Suure tee või tiheda liiklusega tänava ääres määrdub lipp kahtlemata kiiremini kui maal eramajas. Sel juhul tuleks kindlasti tihedamini lippu korrastada,” rääkis Asmu.

Lipuost on pikaajaline investeering, mis ei ole levinud arusaamade kohaselt sugugi kulukas. “Eraisikule, kes iga päev lippu välja ei pane, on kindel kümneaastane garantii olemas, tõsi, näiteks riigiasutustel, kus lipp iga päev lehvib, läheb aastas ikka umbes kaks lippu.” Asmu sõnul ostavad neilt lippe rohkem eraisikud.

“Enim ostetakse neid veebruaris, enne vabariigi sünnipäeva, ning juunis, vahetult enne võidupüha. Neil aegadel on meil ka kampaania käimas, siis saab standardmõõtmetega (mis on 105x165) lipu kätte lausa 250 krooniga. Muidu maksab korralik riigilipp 360 krooni.”

Eesti lipu seadus

Millal ja kuidas heisata Eesti lipp?

•• Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

•• Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.

•• Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22. Jaaniööl lippu ei langetata.

••Eesti lipu heiskamise või kasutuse eeskirjade vastu eksimist karistatakse kuni saja trahviühiku suuruse rahatrahviga või arestiga.

Lipupäevad

•• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

•• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev

•• 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev

•• 14. märts – emakeelepäev

•• maikuu teine pühapäev – emadepäev

•• 9. mai – Euroopa päev

•• 4. juuni – Eesti lipu päev

•• 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)

•• 23. juuni – võidupüha

•• 24. juuni – jaanipäev

•• 20. august – taasiseseisvumispäev

•• 1. september – teadmistepäev

•• novembrikuu teine pühapäev – isadepäev

Allikas: RiigitTeataja