Dr Toomas Toomsoo sõnul on peavalu inimkonna vanim ja levinum tervisehäire. Arvatakse, et umbes 80-90%-l inimestest esineb või on esinenud peavalu, sellest kuni 10%-l esineb migreeni. Peavalu on probleem, mis saadab inimest kogu tema elu, lapseeast kuni vanaduseni. Et valu on subjektiivne kaebus, võib see ühele inimesele olla ühtmoodi tuntav, teisele teistmoodi.

Klient on kesksel kohal

“Peavalukeskuses on keskseks seatud vestlus patsiendiga ja arusaamine patsiendi probleemist. Arsti ja patsiendi koostöös üritatakse esmalt peavalu määratleda, saada selgeks peavalu lokalisatsioon ja kestvus,” ütleb Toomsoo. Peavalutüübi selgitamisel on arstile oluliseks informatsiooniks valude tsüklilisus, valule eelnevad sümptomid s.h. nägemis- ja kuulmishäired, valude tugevus ja intensiivistumine, enesetunne pärast valuhoogu. Nimetatud infokogum on aluseks peavalutüübi määramisel. Seejärel selgitatakse, kas tegemist on primaarsete või sekundaarsete peavaludega ning alles siis valitakse patsiendile õige ravitaktika.

Primaarsete peavalude enim uuritud vorm on migreen, millel eristatakse kaht erinevat alavormi – aurata ja auraga migreen. Aurata migreeni all kannatavatel patsientidel kaasneb migreeniga vähemalt üks alljärgnevatest sümptomitest: iiveldus ja/või oksendamine, valguskartus, helikartus. Paljudel inimestel avaldub ilmne seos bioloogiliste ning sotsiaalsete tsüklite vahel – siit sellised käibenimetused nagu suvemigreen, menstruaalne migreen, pingelanguse migreen, nädalalõpumigreen jne. Auraga migreeni puhul eelneb peavalufaasile aurafaas. Aurat kirjeldatakse kui seletamatut tunnet või aistingut, mis hoiatab haiget, et algab kohe järjekordne migreenihoog. Mõnikord kaebavad patsiendid, et peagi saabuvast valust annab märku näljatunne, haigutamine, ärrituvus või eufooria. Peavalufaasis vallandub tugev pulseeriv valu koos teiste sümptomitega nagu iiveldus, oksendamine, kõrgenenud valgus- või helitundlikkus.

Primaarsete peavalude hulka kuuluvad eelnevatele lisaks kobarpeavalu (migreeni nn lähisugulane) ja pingetüüpi peavalu. Levinud on ka primaarsete peavalude koosesinemine. Mõnikord võib peavaluga arsti poole pöördunud patsiendi käsitlemine olla keeruline – eriti kui kaebuste loetelu on pikk ja kui patsienti on korduvalt ja erinevate soovituste (patsient ise, arstid) järgi ravitud. Migreeni ja pingetüüpi peavalu samaaegse esinemise tulemuseks võib olla krooniline igapäevane peavalu, mis on sage nähtus.

Sekundaarsetele peavaludele on Toomsoo sõnul senini võib olla liiga vähe tähelepanu pööratud. Mitte alati ei pea tegemist olema primaarsete peavaludega. Vastupidi, tegemist võib olla muu haigusega, millega kaasneb peavalu. Nt infektsioonid, eriti näo ja peapiirkonna infektsiooonid (põskkoopa krooniline äge põletik), silmahaigused (glaukoom, katarakt, silmade veresoontehaigused). Pingutuspeavalu on seotud füüsilise koormuse ja sportimisega, samuti liigitatakse orgasmipeavalu.

Ka erinevad hirmud ja stress võivad olla peavalu põhjustajaks ning siis kaasatakse lahenduse otsimisse keskuse psühholoog. Tundes stressist hoidumise ja

stressi maandamise viise, saab inimesel peavalude teket ennetada või leevendada. Eluviisi muutus on üks võimalikke lahendusi medikamentoosse ravi kõrval. Ravimite osas lähtutakse samuti peavalutüübist, pats-endile antakse soovitusi nii profülaktiliseks raviks kui ka toimiseks väga ägedate valuhoogude puhul.