Peep Pree kaks vanemat venda ja mitu sõpra on jahimehed. Peep mitte, sest talle ei meeldi tapmine. Nahka maha võtta aitab ta küll, kitse nülgis umbes 20 minutiga. Kas ilukirurgi kogemustest on kasu ka nülgimise juures? “Ma arvan, et üldse kirurgi, mitte ilukirurgi. Anatoomia tundmine muidugi aitab kaasa,” ütleb Peep. “Nülgimine tähendab naha maha võtmist ning ka teatud ilulõikuste puhul me võtame naha hästi lahti, ainult et me paneme selle tagasi. Või paneme osaliselt tagasi. Ja ilus on.”

Kapsaid ja roose kuni tüdimuseni

41aastane Peep teadis juba pisikese pätakana, et kunagi saab temast kirurg. Ent sellal pidi ta koos oma kahe vanema vennaga aitama vanematel hoopis kapsaid ja roose kasvatada ning hiljem turul müüa. Täiskasvanuna hoiab Peep aiandusest eemale. “Võib-olla seepärast, et ma pidin lapsepõlvekodus sundkorras nii palju aiatööd tegema. Mul on küll põllumeestega ühist selles suhtes, et ma lõikan, aga ma ei künna ega külva,” ütleb Peep.

Nüüd on igal vennal Preel oma äri, vastavalt nõukogude ajal peetud ametitele: Andresel peotäis Eagle Visioni prillipoode, Peetril karusnahavabrik Elpis ning Peebul on Tartus esteetilise kirurgia erakliinik Clinica. Vabandust, Clinica on aktsiaselts, kus peale Peebu on osanikeks ka tema abikaasa Endla, vend Peeter ja doktor Ragnar Heido. Peebu peas ringlevad mõtted, et võiks ju ka Tallinnas avada Clinica filiaali. “Ei taha ära sõnuda, nii et ei julge sel teemal rääkida,” tähendab ta.

Praegu ei pea Peep tööle minemiseks isegi tänavale astuma: kolmekorruselise maja ühes otsas asub kliinik, teisel pool elab Peep koos oma abikaasa Endla ja ema Valvega.

Algul plaanitses Peep maja tervenisti multifunktsionaalse kliiniku alla panna. Enam mitte, las olla ühtne suund ainult ilukirurgiale. “Tekitada multifunktsionaalset haiglat Tartusse – kui igal tartlasel on vähemalt üks tuttav või tuttava tuttav arst olemas – ma arvan, et ma nii loll ärimees ei ole,” tähendab ta.

Effendi ja ühiskond sunnivad majast välja

Mõnel talvepäeval ei pistaks Peep heameelega varvastki majast välja külma kätte. Aga peab – rotveiler Effendi tahab jalutamist ja ühiskondlikud kohustused tegemist. Peep on Tartu linnavolikogu liige ja trügib hoogsalt tagant Tartusse vee- ja spordikeskuse ehitamist. “Kui uus keskus valmis saaks, siis hakkaksin jälle hommikuti ujumas käima,” unistab Peep. Aastate eest ujus Peep igal hommikul kilomeetri – ja praegugi tuleks see kasuks tervisele ja ka ümmargusele kõhukesele, millele doktor Heido küll rasvaimu tegi.

Kas oma kolleegi lõigata on teistmoodi tunne? “Lina all on kõik ühesugused. Pead vajaliku rasvahulga kätte saama ja kõik. Aga selles mõttes küll, et vastutus on suurem ja tahad paremini teha,” ütleb doktor Heido.

Peep on lõikuse tulemusega tänini rahul. “Ma olen küll paksemaks läinud, aga ma ei kujutaks ette, milline mu kõht oleks praegu, kui seda poleks tehtud. Rasvaimu korral väljavõetud rasv asendub sidekoega ja sinna kohta uusi rasvarakke ei teki,” seletab ta.

Peep tahab lasta ka oma silmalauge lõigata. “Mul on selleks juba praegu näidustus olemas, aga ma ei ole veel kirurgiga kokkuleppele saanud," lisab ta.

Ilulõikused on narkomaania liik

“Sisulist vahet ei tohi meditsiinis olla,” kinnitab Peep Pree mõttes riiklikke ja erahaiglaid võrreldes. Vahet pole ka töömahus. “Ma arvan, et Schumacheril on oluline, et tema auto ratast vahetatakse seitse sekundit. Operatsioon võtab nii kaua aega kui võtab,” ütleb Peep, kes on teinud ka kaheksatunniseid ilulõikusi. Ent era-ilukirurgial leidub vähemalt kolm erinevust riikliku arstiabiga võrreldes.

Erinevus nr 1. Teenindus. Suvel käis Peep riigihaiglas südant kontrollimas. Enne südamepildi tegemist tuli karvad rinna pealt ära ajada. “Sputniku terad, ise keerasin külge – nagu 10–15 aastat tagasi,” kirjeldab ta.

Erinevus nr 2. Hinnad. Riigihaiglas tuleb maksta viis krooni visiiditasu. Clinicas maksab näiteks rinnasuurenduslõikus 25 000 krooni, pluss valitud proteeside hind: 7500 kuni 25 000 krooni.

Erinevus nr 3. Korduvus. Pimesoolt või kätt-jalga ei lase keegi korduvalt lõigata. “Kosmeetiline kirurgia on selline narkomaania liik, mis pole teistele inimestele kahjulik. Kes on oma sisemuses ületanud hirmu kirurgia ees ja lasknud ennast lõigata, see laseb ikka midagi korrigeerida. Kui ta laseb 35 aastaselt oma lõtvunud ülalauge lõigata, siis ta laseb 40 aastaselt oma alalauge lõigata,“ ütleb Peep.

Kirurg lõikab, patsient kleebib

“Ma ei lähe juuksurisse ka, kui on kiire aeg. Peep ise orjab samamoodi,” ütleb Endla. Meditsiiniõe, velskri ja kosmeetiku haridusega Endla töötab praegu ilukonsultandina. Näiteks hoiatab ette, et pärast rasvaimu reitelt on loomulik, et häbememokad on mõnda aega paistes, nii et patsiendile tundub, nagu oleks talle tehtud soovahetusoperatsioon.

Suur osa ilutegemise-tööst käib suud liigutades. Peep võtab skalpelli alles pärast pikki vestlusi patsiendiga. “Plastilistelt kirurgidelt nõutakse maailmas kõige enam rahalist kompensatsiooni,” kinnitab Peep. Temalt on operatsioonitasu tagasi küsinud kaks inimest, ühele noorele naisele Peep ka maksis.

Lugu selline: Peep opereeris naise kõrvu, mis hoidusid peast eemale. Kirurgi arust oli tulemus väga ilus. Ent naine tuli nädala pärast kliinikusse tagasi, kõrvad superliimiga pea külge kleebitud, ja ütles, et hoopis nii on hea. Peep keeldus kõrvu nii lidusse lõikamast. Seepeale naine protestis, et siis ta ei ole ju saanud soovitud tulemust. “Leidsin, et lihtsam on raha tagasi maksta, kui temaga edasi tegelda. Ja see oli mulle õppetund, sest ma ei saanud aru, mida patsient tahtis. Inimesega tuleb rääkida niikaua, et aru saada, kas tema soov on reaalne ja teostatav,” seletab Peep.

Kirurge on nimetatud suurteks egotsentrikuteks ja kosmeetilisi kirurge veel eriti. “Oleme,” kinnitab Peep. “Kirurg peabki egotsentrik olema. Tähtsal hetkel võtab tema ainuisikuliselt otsuse vastu, operatsiooni ajal ei ole aega ja võimalust kellegagi läbirääkimisi pidada.”

Ent pereasju peab abikaasaga arutama ka egotsentrik – eriti nii olulisi, et 41 aastasel Peebul ja 40 aastasel Endlal pole lapsi. Kas tunnete lastest puudust, olete mõelnud lapsendamisele? “Ei tunne puudust ja ei ole mõelnud lapsendamise peale. Aga see on vastus täna, see võib ülehomme või kahe aasta pärast olla teistsugune,” ütleb Peep. “Selles mõttes on muidugi lihtsam elada, et sul ei ole kohustusi kaelas… Ma olen iseenda laps. Finantseerin iseenda haridust. Vanemate üks suuremaid kohuseid on anda lapsele haridus, aga ülejäänu on kõik lapse teha.”

Ja ilu – osalt – ilukirurgi teha.

Evelin Kivimaa