Õunap selgitas, et piimasuhkur ehk laktoos peaks peensooles lagundatama kaheks suhkruks: glükoosiks ja galaktoosiks. Mõnedel inimestel võib aga sooleseinas puududa lagundav ensüüm laktaas. Seetõttu laktoos ei imendu, vaid jääb soolde. See ärritab soolestikku ning tekib kõhulahtisus. Paljudel kujuneb selline piimatalumatus alles täiskasvanueas. Lapsena jõid nad meelsasti piima ja sõid kohupiima, nüüd aga teevad piimatooted kõhu lahti. Põhjuseks võib olla millegi tõttu kahjustunud soole limaskest, nii et laktaasi ei ole enam piisavalt.

Sellistele inimestele sobivad hästi praegu palju propageeritavad sojatooted, soovitas geneetik. Need on sojavalgul põhinevad piimaasendustooted, kus ärritavat laktoosi ei ole, kuid mis annavad eluks vajaliku valgukoguse.

Erinevates maailma piirkondades taluvad inimesed piima erinevalt. See paistab välja ka rahvustoitudest. Eestlased on küllaltki piimasõbralikud. Professor Agu Tamme andmetel esineb laktoositalumatust vaid 24-32 protsendil täiskasvanud eestlastest. Seevastu Aasias ja subtroopikas elavad valdavalt inimesed, kes piima ei talu. Euroopas on laktoositalumatuid rohkem Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Balkanil: Lõuna-Euroopas esineb laktaasipuudulikkust piirkonniti 45-95 protsendil inimestest. Ungari ja Poola uuringud aga on andnud tulemuseks 30-40 protsenti.

Hoopis teine haigus, mida aga sageli laktoositalumatusega segi aetakse, on geenirike galaktoseemia.

Geneetiku selgitusel on siin tegu sellega, et laktoosi lagunemisel tekib küll galaktoos, kuid see iseenesest väga toksiline aine ei muundu edasi, vaid jääb organismi mürgitama. Eeskätt tabab mürk maksa ja silmi.

"Haige vastsündinu ei talu rinnapiima, ta oksendab ja kõht on lahti. Kui haigust kiiresti ei diagnoosita ja last ei ravita, sureb ta paari kuu jooksul raskesse maksahaigusse. Samuti hägustub silmalääts ja nägemine halveneb," kirjeldas Õunap, kes on alates 1996. aastast iga aasta diagnoosinud ühel vastsündinul seda haigust. Ainult piimavaba eridieet on nende laste elu säilitanud.

Kasvatada rinnalast täiesti ilma piimata on väga raske ning asendustoit on piimast palju kallim. Põltsamaal elavale Hiie Taksile on saatus määranud, et kõik tema kolm tütart sündisid selle rikkega. Esimene tütar sündis siis, kui Eestis geenihaigusi veel ei avastatud ning vanemad jäid temast ilma juba kahenädalasena. 1996. aastal sündinud teine laps oli Katrin Õunapi esimene galaktoseemiahaige patsient. Tema diagnoosimine võttis paar nädalat aega ja piim jõudis juba kahjustada nii lapse maksa kui ka aju. Ema ütles, et kuigi kehaliselt arenes laps eakohaselt, on ta praegu nelja-aastane, ent ei oska veel rääkida. Kolmanda, praegu üheksakuuse tütre haigust oli võimalik kindlaks teha juba raseduse ajal ja tema ei ole tilkagi pärispiima saanud.

Hiie Taks tunnistas, et lisaks psühholoogilisele pingele on kahe haige tütre toitmine ka väga kulukas. Vanema lapse piimasegu maksab 300 krooni purk ja sellest saab ainult kolm liitrit piima – seega maksab lapse eripiim sada krooni liiter. Väiksem laps talub õnneks sojast valmistatud piima, tema toit on odavam ning esimese eluaasta jooksul on ette nähtud ka 50-protsendiline toidusoodustus. Hiie Taksile teeb muret, et meedikud ajavad tema laste haiguse laktoositalumatusega segi ega taju probleemi tõsidust.

"Kui tavalise piimatalumatuse korral on kaalukausil halb enesetunne, siis galaktoseemia puhul elu," võrdles geneetik Katrin Õunap kahte haigust. Praegu testitakse kõigi Eesti vastsündinute verd kahe levinuma geenihaiguse, fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi suhtes. Geneetikud kaaluvad, kas mitte lisada sellesse loetellu ka galaktoseemia, sest on osutunud, et seda geenihaigust esineb meil kolm korda sagedamini kui Euroopas keskmiselt.

Anu Jõesaar