Juhan Aulile pühendatud seminaril kandsid Tartu ülikooli füüsilise antropoloogia instituudi teadlased Säde Koskel ja Helje Kaarma ning Tartu ülikooli matemaatilise statistika instituudi teadlane Ene-Margit Tiit ette oma uurimuse koolilaste pikkuse ja kaalu muutumisest viimasel kümnendil.

Nende töö avaldas ajakiri Papers on Anthropology. Uuriti 7–18-aastaseid õpilasi ja statistiliselt töödeldud mõõtmistulemusi võrreldi aastal 1998 korraldatud mõõtmise tulemustega. Selgus, et kümne aastaga on tütarlapsed kasvanud keskmiselt 3,94 sentimeetrit pikemaks, poisslapsed koguni 4,89 sentimeetrit. Kaal on suurenenud tüdrukutel 4,84 ja poistel 6,72 kilogrammi.

Kehamassi indeksiks nimetatakse kilogrammides mõõdetud kaalu jagatist meetrites mõõdetud pikkuse ruuduga. See on poistel kasvanud 1,56 võrra, tüdrukutel 1,20 võrra.

Kooliõpilaste füüsiline areng on huvitanud paljusid riike ja see on igal pool muutunud. Eestis on õpilaste kasvuandmeid avaldanud trükis antropoloog Juhan Aul 1974. aastal. 1988. aastal avaldati vastavad andmed metoodilise juhendi kujul. Neid kasutatakse siiani koolides ja tervishoiuasutustes.

Andmed võeti kokku kui Eesti normid 1998. aastal. Igal aastal mõõdavad kooliõed õpilaste pikkust ja kaalu, nõnda saab neid andmeid võrrelda riigi keskmisega.

Kuna aga õpilaste areng ajas muutub, vajavad andmed värskendamist. Nõnda mõõtsidki füüsilise antropoloogia keskuse teadlased õpilased üle aastatel 2006–2009. Kokku mõõdeti 22 134 õpilast: 11 674 tüdrukut ja 10 640 poissi. 1996. aastal mõõdeti üle 16 907 õpilast. Seega on valik esinduslik ja andmed statistiliselt usaldatavad.

Andmete statistilise analüüsi tegi statistik Säde Koskel ja need on 95-protsendiliselt usaldatavad.

Kiire kasv puberteedieas

Tüdrukute kehakaal on suurenenud peaaegu 5 kilogrammi ja enim puberteedieas, 11–13-aastastel, poiste kaal peaaegu 7 kilogrammi ning enim 13–15-aastastel ja vähim seitsmeaastastel. Tüdrukud on kasvanud pikemaks peaaegu 4 sentimeetrit, kõige rohkem on sirgunud 11-aastased ja kõige vähem 16–18-aastased.

Poisid on kasvanud peaaegu 5 sentimeetrit ja enim on sirgunud 14-aastased, vähim aga 16–18-aastased. Seega pole 18-aastased eriti pikemaks kasvanud, kuigi nende kehakaal on suurem. Siiski järeldavad teadlased, et 17 ja 18 aasta vanustel tütarlastel pole kehamassi indeks statistiliselt olulisel määral suurenenud. Küll on see suurenenud igas vanuses poistel, nagu on näha ka jooniselt.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et kümne aastaga on koolilapsed kasvanud pikemaks ja raskemaks ning nendesse muutustesse annab suure panuse 11–13-aastaste vanuserühm,” järeldavad teadlased ja soovitavad oma uued andmed koolides kasutusele võtta.