----

Rasedus ei tähenda terviseriket, vaid seda, et naise üsas on laps juba olemas.

Abort on tõepoolest igapäevane asi. 1,3 operatsiooni iga sündiva lapse kohta on mõistusvastaselt palju, kui arvestada saadaolevat rasedusvastaste vahendite hulka. Rootsis on iga sündiva lapse kohta 0,26 aborti, kuigi siin on saadaval samasugused rasestumisvastased vahendid. Enam kui viis korda vähem.

Pille (25) ei usu nii hullu olukorda, mis abordi vältimatuks muudaks: "Mõni kümnelapseline asotsiaal ehk välja arvatud," teeb ta väikese möönduse. "Ise ma aborti tegema ei läheks. Tean, et süda jääks eluks ajaks piinama," arvab ta.

Kahe lapse ema Mare (60) on teinud elus korduvalt aborti. Põhjusena nimetab ta enda suurt sigimisvõimet, rasedusvastaste vahendite nappust ja teadmatust. "Kuulasin vanade naiste juttu, et imetav ema rasedaks ei jää. Mina jäin. Abort ise on alandav ja ebameeldiv, aga ju on need valud ja vaevad siis naiste saatus. Liialt hinge seda võtta ei tohi, muidu ei saa üldse elada," leiab ta.

Aktsialseltsi Medikro naistearsti Ene Palo sõnul teevad naised raseduse korral otsuseid hämmastavalt külma kõhuga: "Mõni naine teatab rasedusest kuuldes südamerahuga, et kolme kuu pärast oleks valmis sünnitama, aga praegu pole veel õige aeg." Abortide suure hulga taga pole tema arvates rasedusvastaste vahendite kättesaamatus ega teadmiste nappus. "Probleem on eetilist laadi. Rasedust võetakse kui terviseriket, elu ees ei tunta mingit aukartust," ütleb Palo.

Keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe sõnul on abordioperatsioon arsti jaoks kurnavaim just psühholoogilisest küljest: "Kuidagi ei ole võimalik unustada, et käsil on embrüo või loote hävitamine emakast."

Kuid naine arsti ees avanevat vaatepilti ei näe. Ja läheb aborti tegema üha uuesti.

Lee Tammemäe on patsientidelt kuulnud hirmujutte, et hormoonsisaldusega tablettidest hakkavat naistel habe ja vuntsid kasvama. "Olen veendunud, et iga paari jaoks leidub sobiv meetod või vahend soovimatust rasedusest hoidumiseks," lükkab ta eelarvamused ümber. Kontratseptiive leidub igas eas ja igasuguse eripäraga inimestele. Ka neile naistele, kel rindadel karvad kasvavad. Oma teguviisi õigustuseks toovad naised enamasti pooleli õpinguid, elamispinna puudust, üha enam huvitavat tööd, millest on hirm ilma jääda, vallalisust ja rasedust ebasoovitavalt mehelt, samuti alkoholi või ravimite tarvitamist.

Naine pole ohver

Anne (52) tunnistab, et on elus teinud kolm aborti. "Esimene kord oli nooruslollusest. Põhjus oli tüüpiline: mul oli suhe abielumehega ja last ei tahtnud me kumbki.

Teise abordi tegemise ajal olid mul kodus kolm väikest last. Kolmas abort oli 46-aastaselt. Põdesin munasarjapõletikku ja mul võeti spiraal välja. Küsisin arstilt küll tablette, aga ta arvas, et ehk pole enam vaja. Paraku selgus, et optimismiks polnud põhjust. Abordi järel lasin end steriliseerida."

Rasedusvastaste vahendite osas meeste peale loota oleks liigne julgustükk," kinnitab Tammemäe. "Olen patsientidelt sageli kuulnud, et kui partneriga beebipillid jutuks tulevad, rehmab see käega – tee, mis tahad!" Arsti sõnul võib naine mõnikord tunda valehäbi. Juhusliku vahekorra ajal võib tal kondoom isegi kotis olla, aga mehele seda pakkuda ta ei julge. Naine jääb lootma, et ehk seekord ei jää rasedaks. Mõni mees leiab samuti, et kondoomiga pole eriti huvitav. Justkui selline jahimehe hasart, et kas seekord läheb õnneks või ei.

Palo hinnangul võiksid umbes pooled abordilapsed sündida, kui mehed neid sooviksid. "Mõnigi naine läheb aborti tegema just seetõttu, et mees last ei soovi. Ta justkui ei tunnekski end asjaosalisena."

Heino (50) tunnistab, et kord soovitas temagi oma partneril aborti teha ega pole seetõttu tundnud mingit süümepiina. "Elusolend? Kas siis, kui sa muna sööd, mõtled selle kui elusolendi peale?" küsib ta. "Minu arvates on inimene elus alles pärast sündimist."

Palo arvates poleks üleliigne, kui enne abordi tegemist tuleks kokku komisjon. Seal uuritaks, kas lapse saamine on hetkel tõepoolest nii võimatu. Naistearsti sõnul talitatakse nii mitmetes Euroopa riikides. "Komisjonid ei oleks mingi lahendus, ainult teatav ebamugavus," leiab Tamme-

mäe. "Arvan, et naist ei saa ohvrina käsitada, sest nende käsutuses on nii rasedusvastased vahendid kui ka sünnitamise otsus. Pigem võib mees osutuda naise poolt manipuleerituks. Meeste vabadusaste selles küsimuses suureneb oluliselt, kui ka neile mõeldud rasedusvastased pillid Eestisse jõuavad ja mees võib ise otsustada, kellega ja millal soovib lapsi saada. Ideaalne on, kui kaks teineteist austavat inimest selle otsuse siiski koos teevad," arvab ta.

Hingeharidusest jääb vajaka

Mõistagi peaks rasedusest hoidumine toimuma enne, mitte pärast rasedust. Kuid siin on veel pikk tee käia. Eesti Kõrgkoolidevahelise Demograafiauuringute Keskuse teadur Luule Sakkeus laotab lauale tabelid uuringutulemustega. "Põhilised pereplaneerimise viisid on ka noorema põlvkonna seas endiselt rütmimeetod ja katkestatud suguühe," tutvustab ta tegelikkust. Äsja täisealiseks saanud neidudele pole sugugi selge, et seks võib viia viljastumiseni. Esimesel vahekorral ei kasuta rasedusvastaseid vahendeid neist peaaegu mitte keegi. Vahendeid otsitakse hiljem. Tihtipeale ka liiga hilja.

Seksuaalharidus koolides on seniajani nõrk. Sakkeus veab näpuga järge tabelis, mis näitab, et noored alustavad seksuaal-elu ligi kolm aastat nooremas eas kui vanavanemad ja tütarlastel algab menstruatsioon aasta võrra varem. "Teave peaks jõudma noorteni kindlasti enne bioloogilist küpsust. Minu seisukoht on, et perekonnaõpetus tuleks viia esimestesse klassidesse."

Tammemäe ei pea suurimaks probleemiks siiski seksuaalhariduse, vaid hingehariduse vajakajäämist. "Praegu valitseb veel arusaam, et abort on niisama loomulik nagu hambaarsti või juuksuri juurde minek," tõdeb naistearst. "Loodan, et noorte naiste seas juurdub suhtumine: kui olen rase, saab minust ema."

Lauri (36) tunnistab, et tal on seniajani üks aastatetagune lugu hinge peal: "Üks tüdruk, kes oli jäänud rasedaks, oli kahevahel, kas sünnitada või mitte. Mees polnud ka lapsest eriti huvitatud. Mina soovitasin tal teha aborti. Tema siiski sünnitas. Täna, kui ta seitsmeaastane tütar mulle tänaval vastu tuleb, tahaksin häbi pärast maa alla vajuda."

Rasedusest hoidumise meetodid

NOORIM VANUSEGRUPP

(1973 ja varem sündinud)

Rütmimeetod (ohtlike päevade lugemine) 56,48%

Katkestatud suguühe 55,48%

Kondoom 75,42%

Spiraal 26,85%

Pill 23,92%

ÜLDISELT

Rütmimeetod 55,57%

Katkestatud suguühe 57,63%

Kondoom 44,34%

Spiraal 36,01%

Pillid 8,67%

Abordi kulg

Patsiendile tehakse narkoosisüst.

Emakakaela laiendatakse seni, kuni vaakumotsikuga või küretiga pääseb ligi emakaõõnde.

Lootemuna imetakse vaakumpumbaga välja.

Küreti abil kontrollitakse, et rasedusmassid on emakast väljunud.

Abort kestab kokku umbes 10-15 minutit.

Rasedus-Vastased vahendid

RÜTMIMEETOD

(ohtlike päevade lugemine)

91% kindel, kui päevi loetakse korralikult. Kui mitte, siis 80%. Kõrvalnähud puuduvad. Sobib siis, kui rasedaks jäädes kavatseb naine sünnitada.

KONDOOMID JA PESSAARID

Hoolikal kasutamisel 97% kindlus, muidu 88%. Koos kreemiga kasutades peaaegu 99% kindel vahend. Kerge kasutada. Mõnel mehel pärsib seksuaalset ärritust. Ei sobi neile, kel allergia kummi vastu.

PILLID

Kui oled hoolas, siis 99% kindlust, kui kindlal kellaajal ei kasuta, siis 97%. Miinused: võib põhjustada ajutist kehakaalu muutust ja peavalu. Tablette peab iga päev korralikult tarvitama. Ei sobi üle 35-aastastele ja suitsetajatele.

SPIRAAL

97-98% kindlus. Alati paigal. Seksi ajal ei sega. Menstruatsiooni ajal võib põhjustada suuremat vereeritust ja valusid. Tuleb eemaldada, kui on kavas rasedaks jääda.

HORMOONSÜSTID

Enam kui 99% kindel. Mõju kestab kolm kuud. Võtab menstruatsioonivalusid ja vereeritust vähemaks. Sobib imetavale emale. Võib põhjustada tsüklihäireid. Võib mitme kuu jooksul takistada rasedaks jäämist ka siis, kui selleks tekib soov.

NORPLANT

Naha alla paigaldatavad kapslid, millest aeglaselt eralduvad hormoonid. Maksa- ja südamehaigetele ei sobi, samuti rinnavähihaigetele. Paigaldatakse viieks aastaks, eemaldamisel võimalik kohe rasedaks jääda. Võib põhjustada tsüklihäireid. Hinna poolest kallis. Nõudlus väike, mistõttu praegu Eestisse ei tooda.

Mitte-eestlased teevad rohkem aborte

"Eestis elab vähemalt kaks suurt ja väga erinevat kogukonda, kellel on erinev seksuaal- ja perekäitumine," kinnitab Kõrgkoolidevahelise Demograafiauuringute Keskuse teadur Luule Sakkeus. "Eestlased võtsid juba möödunud sajandi keskpaigas omaks euroopaliku peremudeli, mida iseloomustab väike laste arv, hiline abiellumisiga. Idanaaber on selles arengus pool sajandit tagapool. See vahe tuleb ilmsiks ka siin elavate mitte-eestlaste abordikäitumises," kinnitab ta.

Suuremate haiglate naistearstide subjektiivse arvamuse kohaselt on muulastest aborditegijaid üksjagu rohkem. Operatsiooni suhtuvad nad kui pereplaneerimise meetodisse.

Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe ei suuda venelannade kergekäelist suhtumist mõista: "Kui neile pärast operatsiooni kontratseptiive soovitan, ütlevad nad – nu, shto võ!"

Regina Hansen