Prantsuse lapsed upuvad leludesse
Pariisi lähedal elava nelja-aastase Alexandre’i ema on üks neist paljudest lapsevanematest, kes on keelanud sugulastel-sõpradel igasuguse mänguasjade kinkimise.
Majas hakkas ruumi nappima juba lapse esimese eluaasta lõpus, kui osa pehmeid mänguasju tuli kotiga keldrisse kanda. Kui laps sai kolmeaastaseks, ei olnud enam keldris ka ruumi. Praegu on kõige suurem häda suuremõõtmeliste plastist monstrumitega – töölaudade, veoautode, joonistustahvlite, garaaÏidega. Oleks siis, et Alexandre nendega mängiks. Seisavad niisama.
Iga kuu esimesel neljapäeval sõidab nende linnakeses ringi selline prügiauto, mis võtab peale kogu kraami, mis muidu prügikasti ei mahu. Neil neljapäevadel toimub vihaga ukse taha tõstetud mängukolakate hale paraad. Kui linnas tiir teha, saaks paari kuuga terve lasteaia varustatud. Nii palju rõõ-mu siis kallitest kingitustest – piinlik küll, aga laps ei mahu enam tuppa ära.
Kui see kasutu ja reostav asjade uputus välja arvata, on pisikeste prantslaste mänguasjakastis vähemalt kolm asendamatut lelu, mida juba niisama prügikasti ei visata.
•• Kaelkirjak Sophie. See piuksuv naerul näoga kummikaelkirjak on hammaste lõikumise ajal kõige maitsvam kaaslane. Tema pikki jalgu, kõrvu ja sarvenukke on isuga näritud üle 45 aasta. Teda on mõnus käes hoida, kaugele lennutada ja siis kisada, et vanemad selle uuesti üles korjaks.
Mänguasjatehasele Vulli on Sophie tõeline kullaauk – kreemika keha ja pruunide laikudega kaelkirjak on kõige levinum titeea mänguasi. Loomakesest on mitmel korral teistsuguseid variante lettidele seatud, kuid ajaproovile on vastu pidanud ainult Sophie.
Asendamatud lelud
•• Doudou. See on üks kindel mänguasi, mille suhtes laps näitab üles erakordset kiindumust ja mis saadab teda esimestest elukuudest umbes kooliminekuni välja. Kuna prantsuse beebid pannakse sõime juba kahe-kolmekuuselt, rõhutavad psüh-holoogid kodust kaasavõetud lelu tähtsust. Doudou saadab last peaaegu kõiges – teda musitatakse, nätsutatakse, lutsutatakse, võetakse lohutuseks kaissu ning tema vastupidavus ja kannatlikkus pannakse proovile kõige pöörasematel viisidel. Pärast mõnekuist vintsutamist hakkab doudou väga turvaliselt ja iseloomulikult haisema, see-tõttu on pesemine vajalik, ent riskantne tegevus. Ilma erilise lõhnata pole doudou mingi doudou.
Kui selline elukas juhtub mõne õnnetu unustamise tõttu kaotsi minema, valitseb majas tõeline lein. Lapsevanematele mõeldud portaalides ja ajakirjades on eraldi rubriik meeleheitel doudou-otsijate kuulutustega. E-bays on levinud omamoodi äri: mänguloomade viimaste seeriate kokkuostjad panevad need oksjonil uuesti müüki ja teenivad selle pealt kena vaheltkasu. Vanemad on valmis välja käima ükskõik kui suure summa, et laps oma kaotsi-
läinud doudou’st kas või koopia saaks.
•• Klaaskuulid. Prantsuse laste vahetunnid mööduvad hoovis või koolikoridoris klaaskuule veeretades. Eri suuruses kuulidel on oma nimed – mammutid, kassisilmad, munad, tiigrid, lõvid, tornaadod jne. Tavaliselt on veeretamise eesmärgiks kuulid kuskile auku ajada või oma kuuliga teiste kuule tabada. Kõige rikkam klaaskuulikollektsioon on kooli koristajal – kuule on täis kõik kapitagused, radiaatorialused ja haljasalad. Kodudes on karmist kuulide kokkukorjamise käsust hoolimata esimesed leidjad ikka kellegi pimedas ringi kõndivad jalad (legoklotsid on veel valusam variant.)
Laste seas on popid ka multifilmide tegelased
•• Tallinna kaubamaja lastemaailma kategooriajuhi Kaja Peidi sõnul on laste seas praegu eriti populaarsed mänguasjad multifilmide tegelased: näiteks “Ratatuille” rott, aga ka “Autode” masinad. “Poiste seas on alati olnud hinnatud legoklotsid ja tüdrukud ihaldavad endiselt barbinukke,” räägib Peit. Samas pole kuhugi kadunud kaisukarud, Peidi sõnul ostetakse neid isegi rohkem kui varem.
•• Moes on ka arendavad mänguasjad. Peit on veendunud, et head mänguasjad leiavad alati omaniku, ja tõdeb, et ka täiskasvanud on hakanud rohkem tähelepanu pöörama lelude sisule ja kvaliteedile. Oluline on osta lapse eale vastavad mänguasjad. “Tark lapsevanem ei peaks ostma kogu aeg uusi mänguasju, vaid mõned olemasolevad lihtsalt mõneks ajaks ära panema. Kui siis laps jälle need kätte saab, tunduvad need justkui uued,” soovitab Peit.
•• Tartu mänguasjamuuseumi konsultandi Anneli Aavastiku sõnul on laste mänguasjaeelistused erinevad, kuid põhiliselt huvituvad tüdrukud ikka muuseumis välja pandud nukkudest ja poisid autodest.
•• Praegu on muuseumis üleval vaid vanemad lelud, kuid varsti on oodata näitust, mis peaks ülevaate andma viimase 15 aasta leludest.
•• “Olen kuulnud, kuidas tüdrukud vanade nukuvankrite juures õhkavad, et selliseid ilusaid vankreid pole enam kusagilt saada, kuid üldiselt huvituvad meie väikesed külastajad kõigest, mis meie väljapanekutes leidub,” räägib Aavastik.
