Raudtee lähedus kisub hinna alla
Tallinnas mõjutab Tederi sõnul raudtee juba väljakujunenud vanemaid elurajoone Nõmmet (valdavalt eramajad) ja Pelgulinna (valdavalt väiksemad kortermajad). Kui Pelgulinnas on suurem osakaal naftarongidel, siis Nõmmel sõidab rohkem elektrironge. Tihedat asustust on ka Miiduranna –Muuga raudteeharu ääres – Merivälja ja Viimsi elamud ning Muuga aiamajad.
Müüja ise on müraga harjunud
Kinnisvaramüüjad ise raudteemürale erilist tähelepanu ei pööra, sest on aastatega jõudnud mürafooniga harjuda. Ostjad tihti ei oska aga samuti raudtee lähedusele tähelepanu pöörata, kui ostetav objekt muidu meeldib. Nii jääb tihti ka tegelik müratase proovimata. “Mitu ostjat on raudtee lähedusse elama asumist põhjendanud ka suurema privaatsusega – vähem naabreid,” toob Andres Teder välja suhteliselt üllatava argumendi.
Reeglina on raudtee ääres paiknev kinnisvara siiski vähemnõutum ja hinnatase 5–10% madalam. Raudtee läheduse mõju hinnale on sõltuv ka ostetava kinnisvara tüübist – korteri ja aiamaja puhul on naabruse mõju väiksem. Maja kui pikemaajalisema ja kallima ostu puhul pööratakse naabrusele siiski suuremat tähelepanu.
Uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel lähtutakse sotsiaalministri 2002. aasta 4. märtsi määrusest nr. 42: “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.” Tedre sõnul ei tohi olemas-olevatel hoonestatud aladel müra ületada piirtaset. Nimetatud määruse tähenduses on see müratase, mille ületamine võib põhjustada häirivust. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.
Uutel planeeritavatel aladel peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse, milleks on elamualadel 55 dB päeval ja 45 dB öösel. Uusi elamurajoone raudtee naabrusse planeeritakse üldises plaanis vähem, sest see on arendajale vähemkasumlikum, enim tehakse seda piirkondades, kus vaba hoonestamata maa hulk on piiratud.
Uude elurajooni krundi-või majaostjad võivad sattuda rajatava raudtee lähedusse ka teadmatusest, kui ei uurita enne ostu piirkonna planeeringuid. Nii võib juhtuda näiteks Tallinna saastamise ohu vähendamiseks planeeritava Tallinna raudtee ümbersõidu (Aruküla–Paldiski) äärsete kinnistutega. Seda muidugi juhul, kui nimetatud ümbersõit ikka kunagi teoks saab.
Arvestama peab ka raudtee
Raudtee naabrusesse planeerimata maa ostja peab arvestama ka raudteeseadusest tuleneva kaitsevööndiga. Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ette-nähtud maa-ala. Selle maa-ala laius rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates on 30 meetrit ning väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit, kui seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole ette nähtud kaitsevööndi suuremat laiust.
Kokkuvõtlikult ei mõjuta siiski kinnisvara paiknemine raudtee läheduses kinnisvarahinda enam kui paiknemine suure liiklustrassi ääres. Lisaks oleneb mõju ka piirkonda läbiva raudteetranspordi liigist, sest naftaronge sõidab reeglina küll vähem, kuid rongide koosseisud on suuremad (eriti peale nn ameerika vedurite kasutuselevõttu) ja seega ühekordne mõju suurem. Lisaks sõidavad sellised rongid ka öösel.
Väljavõte Eesti keskkonnastrateegiast aastani 2010
Eesmärk:
Müratase peab vastama kõigis Eesti piirkondades lubatud piirväärtustele.
Ülesanded:
Viia kasutatavate seadmete, sh mootorsõidukite, rongide ja lennukite müratase vastavusse
lubatud piirväärtustega ja mitte lubada mürataset ületavate transpordivahendite kasutamist.
Piirväärtused:
Tõhustada kontrolli käitiste mürataseme piirväärtustes püsimise üle.
Nõuded projekteerimisel:
Arvestada piirkonna müratasemega ehitiste ja asulate projekteerimisel ja rajamisel.
Mürakaardid:
Koostada mürakaardid ja mürataseme vähendamise tegevuskavad.
Müratõkendid:
Rajada müratõkendid (kaitseseinad) intensiivse liiklusega kohtades.
