Millist hambapastat kiidab hambatohter, millist pesupulbrit kasutab keemik ja kuidas suhtub nahaarst deodorantidesse? Illusioonideta, kui asi puudutab enda eriala. Muul juhul lähevad õnge nemadki.

Hambaarst Tõnu Kalvet tunnistab naerdes, et läks hiljaaegu ACE i pesuvalgendaja õnge. "Püüdsin teksastelt plekke eemaldada, aga sain laigulised püksid."

Tormituule tunde saladus

"Suhkruvaba karbamiidiga Dirol kaitseb hambaid hommikust õhtuni," lubab reklaam. Loomulikult mõtleb inimene nätsu ostes, milline "tormituule tunne" tal hingamisteedes tekib. Ta ei meenuta, kuidas karbamiidi maakeeli kutsutakse – kusiaine.

"Karbamiidist rääkides meenub mulle üks lapsepõlvemälestus," muheleb keemiaprofessor Aili Kogerman, "Vanaema oli heinamaal oma jalga vigastanud. Kuulsin eemalt, et ta lausa kiljus valust. Lähemale astudes nägin, et vanaisa pissis memmele haige koha peale – see ta haava nii kangesti kipitama panigi. Aga haava pidi puhastama ja muud polnud käepärast. Sama hästi sobib kusiaine ka suukoopa desinfitseerimiseks.

Süljesarnases vedelikus leotatud muna teeb ilmekalt selgeks, et parim hambapasta on Blend-a-Med. Järgnevalt tõestavad maailma juhtivad stomatoloogid, et hoopis fluoriidiga Colgate on parim. Kehvem pole ka fluoriidi ja triklosaaniga Aquafresh.

Hambaarst Tõnu Kalvet kasutab hetkel Blend-a-Medi:"Põhjuseks on ealised iseärasused. See pasta tõepoolest ravib igemeid."

Samas ei näe ta ühtki mõistlikku põhjust, miks peaks üht pastat teisele eelistama: "Mul on üks põhimõte: peaasi, et hambaid üldse pestakse. Ideaalne oleks seda teha kaks kuni kaks ja pool minutit."

Blend-a-Med sisaldab triklosaani, mis vähendab hambakatu hulka ja hoiab ära põletikke. Mida väiksem on joogivee fluoriidisisaldus, seda haigemad on inimeste hambad. Fluoriidi sisaldav hambapasta muudab hambavaaba vastupidavamaks ja auke tuleb vähem.

Lõhnastamine ei asenda pesemist

Laborator Garnier Fructis shampoon "sisaldab tõhusat vitamiinide ja puuviljahapete kontsentraati", mis aitavat katkevate juuste vastu võidelda.

"Ma ei tea, mis toime võiks olla puuviljahapetel juustele," on Kogerman asja kommenteerides veidi nõutu. "Tõetera võib peituda selles, et puuviljahapetel on pikad molekulid. Need kinnituvad juuksekarva külge ja muudavad näiliselt juuksed paksemaks. Sama lugu on balsamiga – see sisaldab räniühendeid, mis kinnituvad juuksekarva külge ja annavad välise efekti."

Kogermani sõnul saab peaaegu sama tulemuse ka koduste vahenditega – tärklisega võib samuti äravajunud juuksed kohevile ajada ja neid tundub olevat rohkem.

FA deodorandi "eksootiliste lõhnade aktiivne desodoreeriv toime" on Kogermani meelest aga päevselge bluff. Ta selgitab: "Eksootilised lõhnad iseenesest desodoreerida ei saa. Desodoreerimine tähendab ikkagi bakterite hävitamist". Higistajaid õhutab ta sagedamini hoopis seepi-nuustikut tarvitama.

"Aroomid heal juhul küll peidavad ebameeldivaid lõhnu, kuid ainult korralik pesemine võib baktereid hävitada," kinnitab ka nahaarst Kersti Kivimägi. "Pealegi tohib poore sulgevat deodoranti kanda ainult puhtale nahale. Olgu deodorant töökoha saamisel nii suureks abiks kui tahes, põletikuliste nahahaiguste puhul tuleb selle kasutamine lõpetada."

Meile sokutatakse odav koopia

Pesupulbrite hulgast parimat valida on iseäranis raske, sest neid on müügil kümneid sorte.

Kogerman ei usu, et need üksteisest kuigivõrd erineksid: "Sünteetilised pesupulbrid ilmusid pärast sõda. Pärast seda pole selles vallas suurt midagi leiutatud."

Tema sõnul tähendab väljend "uue sugupõlve pesupulber" vaid seda, et ta on granuleeritud, teisiti pakitud ja sisaldab mõnd väikest lisandit.

"Lääne-Euroopas toodetud vahendid Eestisse ei jõua, sest seal on kaubale kõrgemad nõuded," põhjendab Aili Kogerman seda, miks tuntud kaubamärgid mõnikord pettumust valmistavad. "Siia tuuakse Poolas, Rumeenias või Venemaal valmistatud kraam, mis on tehtud kehvemast toorainest."

Lumivalge pesu vaimustust Kogerman ei jaga. Ta jälgib hoolikalt, et pulber ei sisaldaks liialt peroksiidi. "See on valgendusaine, mis teeb pesu küll kirkaks, kuid samas lagundab kiudu. Linaste esemete, eriti vanade tikanditega laudlinade pesuks ei tohiks kunagi sünteetilist pesuvahendit kasutada."

Kogermani teevad ettevaatlikuks ka tugevalõhnalised pulbrid. Mulle tundub, et nende taha varjatakse pahasid keemilisi ühendeid, mis võivad pesu kahjustada."

Ajakiri "Pere ja Kodu" korraldas pesupulbri testi. Tuldi järeldusele, et kallim pulber peseb paremini. Samas avastati, et OMO kipub madalamal temperatuuril jätma alles mahla- ja teeplekid, Ariel eemaldab kehvalt tee- ja vereplekke. Surf vahutab liialt ja sisaldab häirivalt palju lõhnaainet. Kõige kehvemaks pulbriks tunnistati üksmeelselt Tide. Kõige rohkem punkte kogus Eestis valmistatud Bio-Est Efekt, mille toime ainult madalal temperatuuril jättis soovida. Kogermann sellise tulemuse üle ei imesta: "Eesti pulbril on ainult see viga, et teda pole peaaegu kusagilt saada."

"Tarbija ostab sellist pesupulbrit, mida päevast päeva reklaamides näeb," tõdeb Flora Kadrina turundusjuht Riina Jäätma. "Eesti pulbrit toodetakse endiselt, aga kaupluselettidel on ta ikka võimalikult tagapool või ei ole teda üldse müüki võetud. Ostja ei märkagi meie toodet. Kas kauplustel on siin oma huvi, ei oska öelda."

"Meie arvestame oma tooteid valmistades sedagi, milline on Eesti vesi ja kui roostes on torud," jätkab Jäätma. "Toodete sisu ei jää välismaa omadele ühegi omaduse poolest alla. Paraku ei saa me pakkuda odavamat hinda, kui välismaa kaupadel, sest meie partiid on väikesed."

EMORi suunajuhi Esta Kaalu sõnul ei saa reklaami osa inimese ostueelistuste tegemisel päris üheselt määratleda. Kui inimesele reklaami sõnum meeldis, siis tahab ta toote poeriiulilt ka leida. Tänapäeval ei lähe keegi enam kaupa otsima. Seepärast on tähtis, et kaup oleks poes olemas ja nähtaval.

"Ostjad ise väidavad, et meediareklaami mõjul ostavad nad 17-18 protsenti kaupadest. Müügitoetus mängib nende hinnangul 26 protsendilist rolli," toob Kaal näite. Samas tunnistab ta, et inimeste enda hinnangut reklaami mõjule ei saa üle hinnata: "On inimesi, kes enda sõnul nimme reklaamitud kaupu ei osta. Kui aga arvesse võtta konkreetne müügitulemus, ei pea see väide paika."

Kaalu sõnul on reklaamil seda suurem tähtsus, mida enam on ostjal võimalik erinevate markide vahel valida: "Mark peab jõudma tarbija teadvusesse. Kui toote omadustel pole sisulist vahet, ostab inimene kõhutunde ajel. Ta valib selle kauba, mis on tema jaoks tuntud ja turvaline."

Nõuanded, millest on kasu Kuidas valida shampooni

Juuste omadused on inimestele geenidega kaasa antud. Nende struktuur shampooni mõjul ei muutu.

Kui juuksed langevad välja, tuleks kasutada spetsiaalset ravishampooni. Tulemuse saavutamiseks peab sellega pead pesema ühtejärge kolm-neli nädalat.

Rasuste juuste puhul tuleks kasutada rasvasele juuksetüübile mõeldud shampooni. Kas pesta pead iga päev või paari päeva tagant, sõltub enesetundest.

Palsamitest sobib selline, mis jäetakse pähe. Vahad, geelid ja zheleed rasvasele juuksele ei sobi.

Kõõmase peanaha korral tuleks osta apteegist spetsiaalne shampoon. Kui see ei aita, võiks kasutada koorivat shampooni. Seda ei tohi aga kasutada tihedamini kui kord kuus.

Juukseid saab turgutada ka lihtsate koduste vahenditega. Juuste väljalangemise vastu aitab kaseleheleotis, rasustele juustele sobib paiselehe tee, kõõma vähendab takjajuure keedis ja ravida aitab kõrvenõgese leotis, peanahka rahustab kummelitee.

Kuidas saada jagu higistamisest

Deodorandid aitavad hävitada kehalõhna tekitavaid baktereid, kuid liialdada nendega ei tohi. Inimese nahal eluneb ka vajalikke mikroobe. Kõiki mikroobe hävitades tekib mikroflooras segadus. Kasu asemel saame hoopis kahju, sest tekib põletikuoht.

Liigse higistamise korral aitab alumiiniumkloriidi sisaldav deodorant – see mõjub higinäärme juhadele.

Enne deodorandi nahale kandmist tuleks keha hoolikalt pesta ja kuivatada.

Higistamise vähendamiseks on oluline taastada meelerahu ja parandada enesehinnangut. Kaasa aitavad õige toitumine ja kehakaalu kontrollimine. Kasu on ka külmadest ja kuumadest jalavannidest.

Kuidas saada valgeid hambaid

Fluoriidi sisaldav hambapasta muudab hambavaaba vastupidavamaks aukude tekkele. Sellist pastat peaksid kasutama need, kelle toidus on rohkesti suhkrut ja süsivesikuid ning probleeme kuivava suuga.

Triklosaaniga pasta hävitab hambakattu. Viimane ei koosne ainult toiduosakestest, vaid ka suures osas mikroorganismidest, mis põhjustavad põletikku. Seega võiksid triklosaaniga hambapasta valida need, kel probleeme põletikuga.

Hambapasta valikust veelgi olulisem on see, kuidas hambaid pesta. Protseduur peaks kestma vähemalt kaks minutit. Pesta tuleb regulaarselt – nii hommikul kui õhtul.

Valgendavate pastadega tuleks olla ettevaatlik, sest need võivad hambaemaili vigastada.

Hambahari peaks olema tugeva käepidemega, pika peenikese kaelaga ja väikese harjaosaga. Hambahari peab vastu kaks kuni kolm kuud.

Kuidas valida pesupulbrit

Vere toiduainetega pesu läheb puhtaks, kui kasutada fermente sisaldavat pesuvahendit. Tavaliselt on sellise pesupulbri nimes silp "bio-" või sõna ferment. Viimane toimib ainult juhul, kui pesuvee temperatuur ei ületa 40-50 kraadi.

Villaseid, täissiidist ja kapronist esemeid sellise pesupulbriga pesta ei tohi.

Rasvaplekkide eemaldamiseks on nõudepesuvahend pulbrist tõhusam. Selleks tuleks enne pesu tilgake nõudepesuvahendit plekile kallata.

Optilise valgendajaga pestud pesu tuleb kuivatada varjulises kohas. Päikese käes võivad riietele ilmuda kollased plekid.

Omaette eesmärgiks ei tohiks seada lumivalget pesu. Valgendajaga pesupulbrit võib kasutada üksnes kolme-nelja pesukorra järel – see kahjustab riidekiudu.

Käsitsipesul tuleb pulber hoolikalt vees lahustada. Lahustumata pulber jätab pesule inetud täpid või laigud, mis ilmuvad nähtavale alles pärast kuivamist.