Riskikäitumine ja munandivähk on noormehe peamised vaenlased
Kas teie abikaasa on kunagi meestearsti juures visiidil käinud, niisama kontrollis? Aga täiskasvanuikka jõudev poeg? Ilmselt mitte, sest niisama igaks juhuks ei lase mees end arstil katsuda. Ka häda korral mees pigem kannatab ja ootab kas või aastaid, et probleem mööduks. „Kui visiidile tulete, võtke ikka mees ka kaasa,” viskab meestearst Olev Poolamets mehe ülekaalu kurtva naisega vallatut nalja, ent on tõele üsna lähedal. Mees ei taha minna, kuigi regulaarne kontroll aitaks avastada ja ravida tõsiseid haigusi õigel ajal. Sageli ei anna meeste potentsiaalselt ohtlikud haigusseisundid endast valuga märku. Kui günekoloogial on seljataga juba 150 aasta pikkune ajalugu, siis androloogia on alles arenev valdkond. Seda näitavad ka arvud: Eestis töötab kolm meestearsti Tartus ja kaks meestearsti Tallinnas, peale selle on veel mõned nõustajad. Nii nagu areneb androloogia, nii püütakse ka muuta aastasadu levinud mentaliteeti, et mees ei kurda, on tugev, ei näita oma emotsioone välja ja ega ole tal arstigi vaja. Selgub, et on.
Mehed, minge kontrolli!
Kui naised käivad sageli günekoloogi juures kontrollis, seda peamiselt seoses raseduse vältimisega, siis noormeestel seesugune kontroll puudub. Riiklikke juhiseid meeste tervisekontrolliks Eestis, nagu ka mujal maailmas, tegelikult pole. Tartu meestearst Paul Korrovits pakub seepärast välja oma graafiku, millest võiks lähtuda. Noormehel soovitab ta esimese eriarsti visiidi ette võtta gümnaasiumi ajal, enne 18-aastaseks saamist. Kindlasti tuleks meestearstile minna pärast kahtlast kaitsmata vahekorda. Samuti, kui on partnerivahetus, et uude suhtesse ei tooks kumbki kaasa midagi ebasoovitavat (soovitatav on ka naisel enne kontrollis käia). Korrovitsi sõnul võtavad noored sellise kontrolli üha sagedamini ette. Meestearstile minekuks pole saatekirja vaja. Kui terviseprobleeme pole, võiks hiljem meestearsti külastus toimuda iga kolme aasta tagant. Kaebuse korral tuleks aga kohe minna. Enamasti viib noormehe esmavisiidile hirm, et tema „mehelikkuse gabariidid” pole need, mis peaksid olema. Korrovitsi sõnul on selles süüdi mehelikkuse kohta meedias levivad kuvandid, mida noorel inimesel on raske ignoreerida. Vastukaaluks puudub tasakaalustav teave reaalsuse kohta. „Pidevad signaalid, et suurem on parem, toovad noormehed minu juurde,” selgitab Korrovits. Probleem pole aga suuruses, vaid mõtlemises. Usaldusväärset teavet on siiani nappinud, ent selle probleemi peaks osaliselt lahendama uus noormeestele mõeldud portaal (noorte.kliinik.ee).
Munandivähk
Kui vähkkasvajaid seostatakse enamasti vanemaealiste inimestega, siis munandivähk ründab just noori. 18.–35. eluaastani on noormeestel munandivähi tekkerisk kõrgem, muude kasvajaliste haiguste osatähtsus on sel ajal väiksem. Iseenesest pole munandivähki Eestis kuigi palju. Korrovitsi sõnul avastab tema oma 3000 meespatsiendi hulgast munandivähki neljal-viiel korral aastas. Ent tegu on agressiivse ja kiire kuluga pahaloomulise kasvajaga, mis võib noore mehe mõne kuuga hauda viia. Vähi ravitavus on hea, kui see õigel ajal avastatakse. Millest vähk tekib, selle üle alles vaieldakse. Üks riskitegureid võib olla üsa sees tekkiv arengu-häire. Samuti see, kui poisslapsel pole sündides munandid laskunud ja seda tehakse hiljem kirurgiliselt. Ent seis pole sugugi lootusetu, sest munandivähi teket on võimalik kompamise teel ise avastada. Läbivaatust soovitab Korro-vits teha kord kuus. Sellest piisab täiesti, et vähk õigel ajal avastada. Ja siis otseteed arstile. Alati pole tegu ka vähiga, võib olla hoopis mõni põletik. Lõikuse, kiiritus- või hormoonravi otsustavad uroloogid. Nende ülesanne on noormehi teavitada ka võimalikust steriilsusest pärast ravi ja pakkuda lahenduseks sugurakkude külmutamist. Meestearstid loodavad, et haigekassa hakkab tulevikus seda rahastama. Sageli otsustatakse munand vähikoldega eemaldada. Et teine munand jääb alles, pole riski lastetuks jääda. Edaspidi peab hakkama ka teist munandit jälgima, sest kahel-kolmel protsendil haigetest võib teises munandis areneda samal ajal või aastaid pärast ravi teine kasvaja esmakolle.
Riskikäitumine ja põletikud
Kõige enam pöörduvad noormehed meestearsti poole suguhaiguste pärast, statistika kohaselt on naised neist ohtudest teadlikumad. Enamasti on kaitsmata ebaturvalise vahekorra mahitajaks alkohol. On noormehi, kes pärast esimest ehmatust õpivad, ent on neid, kes jäävadki suguhaigustega arsti vahet käima. „Oluline on haigus välja ravida, aga pikapeale peab ka arst end kehtestama ja manitsema, et noormees oma püsipartneri peale mõtleks,” lisab Korrovits. Regulaarne kontroll võib välja anda ka mõne põletiku, mis võib hilisemas eas põhjustada väljaravimata jätmise korral tõsiseid probleeme. Millest põletik tekib, seda täpselt taas ei teata ja ega seda põhjust õnnestugi alati välja selgitada. Võib selguda, et aastate eest oli noormehel kusetorupõletik. Viis-kuus päeva tuli kollakat eritist, ent ravi noormees ei saanud ja vahepeal see endast enam märku ka ei andnud. Eesnäärmepõletik võib mõ-jutada aga viljakust ja kasvada üle kaebusi põhjustavaks põletikuks, mille ravi on juba oluliselt keerulisem ja aeganõudvam. Kindlasti pole tegu süütu asjaga, mida ignoreerida. Kui partneril on sagedased tupepõletikud, võib selle taga olla samuti mehe väljaravimata eesnäärmepõletik. Samuti on põletikul seos eesnäärmevähi tekkega. Krooniline põletik tekitab koes pikaajalisi muutusi ja põletikust kurnatud kudedes võivad tekkida juba vähieelsed muutused.
Harvaesinev kasvaja
Keskmiselt 18 meest aastas •• Moodustab meeste pahaloomulistest kasvajatest kõigest ühe protsendi. Kõige levinum 20–35-aastaste meeste hulgas. ••Rahvusvahelises võrdluses on haigestumus Eestis suhteliselt tagasihoidlik, ent viimase kolme aastakümne jooksul on haigestumus suurenenud kolm korda. Munandivähki haigestub Eestis aastas keskmiselt 18 meest (aastatel 2001–2005), enamik patsientidest on diagnoosimise ajal alla 45-aastased. •• Eestis on kaugelearenenud kasvajate osakaal suhteliselt suur, mis seostub Eesti patsientide väikese elumusega, mida on täheldatud rahvusvahelises võrdluses (EUROCARE-uuring). •• Munandivähk on haigus, mille puhul munandikoes tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. ••Munandi pahaloomulisele kasvajale viitavad: valutu tihend munandis, munandikoti paikne tihkenemine või kuju muutus; valu munandis, mis võib kiirguda ka samale poole vaagnaluusse; ägedalt alanud põletikulaadne protsess munandis; vedeliku kogunemisest tingitud munandikoti suurenemine.
Kõige sagedasem kasvaja
Üle 600 mehe aastas •• Pärast 35. eluaastat munandivähi oht väheneb, ent asendub eesnäärmevähi tekkeriskiga. Eesnäärmehaigus on üle maailma kõige levinum, kuid sageli ignoreeritud meeste kroonilise haigestumise põhjus. •• On meeste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mida diagnoositakse järjest sagedamini. Aastas diagnoositakse Eestis üle 600 esmajuhu, 70% neist juhtudest esineb üle 65-aastastel. Eesnäärmevähki sureb aastas ligi 200 meest. •• Eesnäärmevähi kontrolli peaksid mehed minema umbes 50-aastaselt, ent kui suguvõsas on esinenud eesnäärmehaigusi, siis 45-aastaselt. •• Arst katsub pärasoole kaudu eesnääret, võetakse vereproov. •• Eesnäärmevähki esineb meestel rohkem kui munandivähki, ent see pole nii agressiivne. Mõni vähk võtab enne 10–15 aastat, kui probleeme tekitama hakkab. Siis on aga haigus juba nii kaugele arenenud, et päästa pole enam midagi. Mõned eesnäärmevähid on õnnestunud arstidel algstaadiumis leida kampaaniate käigus.