Kas teie abi­kaa­sa on ku­na­gi mees­tears­ti juu­res vi­sii­dil käi­nud, nii­sa­ma kont­rol­lis? Aga täis­kas­va­nuik­ka jõudev poeg? Ilm­selt mit­te, sest nii­sa­ma igaks ju­huks ei la­se mees end ars­til kat­su­da. Ka hä­da kor­ral mees pi­gem kan­na­tab ja oo­tab kas või aas­taid, et prob­leem möö­duks. „Kui vi­sii­di­le tu­le­te, võtke ik­ka mees ka kaa­sa,” vis­kab mees­tearst Olev Poo­la­mets me­he üle­kaa­lu kurt­va nai­se­ga val­la­tut nal­ja, ent on tõele üsna lä­he­dal. Mees ei ta­ha min­na, kui­gi re­gu­laar­ne kont­roll ai­taks avas­ta­da ja ra­vi­da tõsi­seid hai­gu­si õigel ajal. Sa­ge­li ei an­na mees­te po­tent­siaal­selt oht­li­kud hai­gus­sei­sun­did en­dast va­lu­ga mär­ku. Kui güne­ko­loo­gial on sel­ja­ta­ga ju­ba 150 aas­ta pik­ku­ne aja­lu­gu, siis and­ro­loo­gia on al­les are­nev vald­kond. Se­da näi­ta­vad ka ar­vud: Ees­tis töö­tab kolm mees­tears­ti Tar­tus ja kaks mees­tears­ti Tal­lin­nas, pea­le sel­le on veel mõned nõus­ta­jad. Nii na­gu are­neb and­ro­loo­gia, nii püütak­se ka muu­ta aas­ta­sa­du le­vi­nud men­ta­li­tee­ti, et mees ei kur­da, on tu­gev, ei näi­ta oma emot­sioo­ne väl­ja ja ega o­le tal ars­ti­gi va­ja. Sel­gub, et on.

Mehed, minge kontrolli!

Kui nai­sed käi­vad sa­ge­li güne­ko­loo­gi juu­res kont­rol­lis, se­da pea­mi­selt seo­ses ra­se­du­se väl­ti­mi­se­ga, siis noor­mees­tel see­su­gu­ne kont­roll puu­dub. Riik­lik­ke ju­hi­seid mees­te ter­vi­se­kont­rol­liks Ees­tis, na­gu ka mu­jal maail­mas, te­ge­li­kult po­le. Tar­tu mees­tearst Paul Kor­ro­vits pa­kub seepä­rast väl­ja oma graa­fi­ku, mil­lest võiks läh­tu­da. Noor­me­hel soo­vi­tab ta esi­me­se eriars­ti vi­sii­di et­te võtta gümnaa­siu­mi ajal, en­ne 18-aas­ta­seks saa­mist. Kind­las­ti tu­leks mees­tears­ti­le min­na pä­rast kaht­last kaits­ma­ta va­he­kor­da. Sa­mu­ti, kui on part­ne­ri­va­he­tus, et uu­de suh­tes­se ei tooks kumb­ki kaa­sa mi­da­gi eba­soo­vi­ta­vat (soo­vi­ta­tav on ka nai­sel en­ne kont­rol­lis käia). Kor­ro­vit­si sõnul võta­vad noo­red sel­li­se kont­rol­li üha sa­ge­da­mi­ni et­te. Mees­tears­ti­le mi­ne­kuks po­le saa­te­kir­ja va­ja. Kui ter­vi­sep­rob­lee­me po­le, võiks hil­jem mees­tears­ti külas­tus toi­mu­da iga kol­me aas­ta ta­gant. Kae­bu­se kor­ral tu­leks aga ko­he min­na. Ena­mas­ti viib noor­me­he es­ma­vi­sii­di­le hirm, et te­ma „me­he­lik­ku­se ga­ba­rii­di­d” po­le need, mis peak­sid ole­ma. Kor­ro­vit­si sõnul on sel­les süüdi me­he­lik­ku­se koh­ta mee­dias le­vi­vad ku­van­did, mi­da noo­rel ini­me­sel on ras­ke ig­no­ree­ri­da. Vas­tu­kaa­luks puu­dub ta­sa­kaa­lus­tav tea­ve reaal­su­se koh­ta. „Pi­de­vad sig­naa­lid, et suu­rem on pa­rem, too­vad noor­me­hed mi­nu juur­de,” sel­gi­tab Kor­ro­vits. Prob­leem po­le aga suu­ru­ses, vaid mõtle­mi­ses. Usal­dusväär­set tea­vet on siia­ni nap­pi­nud, ent sel­le prob­lee­mi peaks osa­li­selt la­hen­da­ma uus noormeestele mõeldud por­taal (noor­te.klii­nik.ee).

Munandivähk

Kui vähk­kas­va­jaid seos­ta­tak­se ena­mas­ti va­ne­maea­lis­te ini­mes­te­ga, siis mu­nan­divähk ründab just noo­ri. 18.–35. eluaas­ta­ni on noor­mees­tel mu­nan­divä­hi tek­ke­risk kõrgem, muu­de kas­va­ja­lis­te hai­gus­te osatäht­sus on sel ajal väik­sem. Isee­ne­sest po­le mu­nan­diväh­ki Ees­tis kui­gi pal­ju. Kor­ro­vit­si sõnul avas­tab te­ma oma 3000 mees­pat­sien­di hul­gast mu­nan­diväh­ki nel­jal-viiel kor­ral aas­tas. Ent te­gu on ag­res­siiv­se ja kii­re ku­lu­ga pa­ha­loo­mu­li­se kas­va­ja­ga, mis võib noo­re me­he mõne kuu­ga hau­da viia. Vä­hi ra­vi­ta­vus on hea, kui see õigel ajal avas­ta­tak­se. Mil­lest vähk te­kib, sel­le üle al­les vaiel­dak­se. Üks ris­ki­te­gu­reid võib ol­la üsa sees tek­kiv aren­gu-häi­re. Sa­mu­ti see, kui poiss­lap­sel po­le sündi­des mu­nan­did las­ku­nud ja se­da te­hak­se hil­jem ki­rur­gi­li­selt. Ent seis po­le su­gu­gi loo­tu­se­tu, sest mu­nan­divä­hi te­ket on võima­lik kom­pa­mi­se teel ise avas­ta­da. Lä­bi­vaa­tust soo­vi­tab Korro-vits te­ha kord kuus. Sel­lest pii­sab täies­ti, et vähk õigel ajal avas­ta­da. Ja siis ot­se­teed ars­ti­le. Ala­ti po­le te­gu ka vä­hi­ga, võib ol­la hoo­pis mõni põle­tik. Lõiku­se, kii­ri­tus- või hor­moon­ra­vi ot­sus­ta­vad uro­loo­gid. Nen­de üle­san­ne on noor­me­hi tea­vi­ta­da ka võima­li­kust ste­riil­su­sest pä­rast ra­vi ja pak­ku­da la­hen­du­seks su­gu­rak­ku­de külmu­ta­mist. Mees­tears­tid loo­da­vad, et hai­ge­kas­sa hak­kab tu­le­vi­kus se­da ra­has­ta­ma. Sa­ge­li ot­sus­ta­tak­se mu­nand vä­hi­kol­de­ga ee­mal­da­da. Et tei­ne mu­nand jääb al­les, po­le ris­ki las­te­tuks jää­da. Edas­pi­di peab hak­ka­ma ka teist mu­nan­dit jäl­gi­ma, sest ka­hel-kol­mel prot­sen­dil hai­ge­test võib tei­ses mu­nan­dis are­ne­da sa­mal ajal või aas­taid pä­rast ra­vi tei­ne kas­va­ja es­ma­kol­le.

Riskikäitumine ja põletikud

Kõige enam pöör­du­vad noor­me­hed mees­tears­ti poo­le su­gu­hai­gus­te pä­rast, sta­tis­ti­ka ko­ha­selt on nai­sed neist oh­tu­dest tead­li­ku­mad. Ena­mas­ti on kaits­ma­ta eba­tur­va­li­se va­he­kor­ra ma­hi­ta­jaks al­ko­hol. On noor­me­hi, kes pä­rast esi­mest eh­ma­tust õpi­vad, ent on neid, kes jää­vad­ki su­gu­hai­gus­te­ga ars­ti va­het käi­ma. „O­lu­li­ne on hai­gus väl­ja ra­vi­da, aga pi­ka­pea­le peab ka arst end keh­tes­ta­ma ja ma­nit­se­ma, et noor­mees oma püsi­part­ne­ri pea­le mõtleks,” li­sab Kor­ro­vits. Re­gu­laar­ne kont­roll võib väl­ja an­da ka mõne põle­ti­ku, mis võib hi­li­se­mas eas põhjus­ta­da väl­ja­ra­vi­ma­ta jät­mi­se kor­ral tõsi­seid prob­lee­me. Mil­lest põle­tik te­kib, se­da täp­selt taas ei tea­ta ja ega se­da põhjust õnnes­tu­gi ala­ti väl­ja sel­gi­ta­da. Võib sel­gu­da, et aas­ta­te eest oli noor­me­hel ku­se­to­rupõle­tik. Viis-kuus päe­va tu­li kol­la­kat eri­tist, ent ra­vi noor­mees ei saa­nud ja va­he­peal see en­dast enam mär­ku ka ei and­nud. Eesnäär­mepõle­tik võib mõ-ju­ta­da aga vil­ja­kust ja kas­va­da üle kae­bu­si põhjus­ta­vaks põle­ti­kuks, mil­le ra­vi on ju­ba olu­li­selt kee­ru­li­sem ja ae­ganõud­vam. Kind­las­ti po­le te­gu süütu as­ja­ga, mi­da ig­no­ree­ri­da. Kui part­ne­ril on sa­ge­da­sed tu­pepõle­ti­kud, võib sel­le ta­ga ol­la sa­mu­ti me­he väl­ja­ra­vi­ma­ta eesnäär­mepõle­tik. Sa­mu­ti on põle­ti­kul seos eesnäär­mevä­hi tek­ke­ga. Kroo­ni­li­ne põle­tik te­ki­tab koes pi­kaa­ja­li­si muu­tu­si ja põle­ti­kust kur­na­tud ku­de­des võivad tek­ki­da ju­ba vä­hieel­sed muu­tu­sed.

Harvaesinev kasvaja

Keskmiselt 18 meest aastas •• Moodustab meeste pahaloomulistest kasvajatest kõigest ühe protsendi. Kõige levinum 20–35-aastaste meeste hulgas. ••Rahvusvahelises võrdluses on haigestumus Eestis suhteliselt tagasihoidlik, ent viimase kolme aastakümne jooksul on haigestumus suurenenud kolm korda. Munandivähki haigestub Eestis aastas keskmiselt 18 meest (aastatel 2001–2005), enamik patsientidest on diagnoosimise ajal alla 45-aastased. •• Eestis on kaugelearenenud kasvajate osakaal suhteliselt suur, mis seostub Eesti patsientide väikese elumusega, mida on täheldatud rahvusvahelises võrdluses (EUROCARE-uuring). •• Munandivähk on haigus, mille puhul munandikoes tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. ••Munandi pahaloomulisele kasvajale viitavad: valutu tihend munandis, munandikoti paikne tihkenemine või kuju muutus; valu munandis, mis võib kiirguda ka samale poole vaagnaluusse; ägedalt alanud põletikulaadne protsess munandis; vedeliku kogunemisest tingitud munandikoti suurenemine.

Kõige sagedasem kasvaja

Üle 600 mehe aastas •• Pärast 35. eluaastat munandivähi oht väheneb, ent asendub eesnäärmevähi tekkeriskiga. Eesnäärmehaigus on üle maailma kõige levinum, kuid sageli ignoreeritud meeste kroonilise haigestumise põhjus. •• On meeste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mida diagnoositakse järjest sagedamini. Aastas diagnoositakse Eestis üle 600 esmajuhu, 70% neist juhtudest esineb üle 65-aastastel. Eesnäärmevähki sureb aastas ligi 200 meest. •• Eesnäärmevähi kontrolli peaksid mehed minema umbes 50-aastaselt, ent kui suguvõsas on esinenud eesnäärmehaigusi, siis 45-aastaselt. •• Arst katsub pärasoole kaudu eesnääret, võetakse vereproov. •• Eesnäärmevähki esineb meestel rohkem kui munandivähki, ent see pole nii agressiivne. Mõni vähk võtab enne 10–15 aastat, kui probleeme tekitama hakkab. Siis on aga haigus juba nii kaugele arenenud, et päästa pole enam midagi. Mõned eesnäärmevähid on õnnestunud arstidel algstaadiumis leida kampaaniate käigus.