Riskilastele uue kodu loomine on leidnud ministeeriumi ning linlaste vastuseisu
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Peeteli koguduses on seitse aastat püütud aidata vanemliku hoolitsuseta lapsi, pakkudes neile süüa ja turvalist kodu. Paari aasta eest aga abivajajate arv kasvas ning tekkis vajadus uue hoone järele. Detailplaneering algatati 2002. aastal, mis on aga siiani kehtestamata.
Tallinna linnaplaneerimisamet on detailplaneeringu nüüdseks kinnitanud. Kogu asja muutis aga planeerimisameti peaspetsialisti Martin Ausi sõnul keeruliseks sotsiaalministeeriumist tulnud kiri, milles tõstatati taas rida probleeme. Üks neist oli seotud hoone korrustega. Nimelt ei tohi sotsiaalministri määruse järgi hooldekodud, lastekodud olla kõrgemad kui kahekorruselised, antud projektis on aga majal kolm korrust.
Tekitab vastasseisu
“Kui muuta hoone funktsiooni lastekodust kas laste kriisikeskuseks, huvialamajaks, siis poleks probleemi,” nentis Aus ja lisas, et nemad sel juhul probleemi ei näe. “Pelgalt lastekodu kavandatavasse hoonesse ei ole me kunagi planeerinudki,” ütles Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse juht Mati Sinisaar. Kavas on suurem ja laiaulatuslikum sotsiaalhoone, mis hõlmab endas nii elamisruume, õpitube ja huvitegevusruume. “Pigem on see “noortekeskus”, mis muu hulgas pakub eluaset kriitilises seisus peredele ning noortele,” seletas Sinisaar.
Suuremad protestijad kavandava hoone vastu on eraisikud lähiümbrusest. Peamised ettekäänded, miks ei ole Preesi tänavale koguduse kõrvale lastekodu vaja, peetakse kuritegevuse avardumist. Üldse olevat SOS-lastekodusid juba piisavalt. Just selliseid proteste võib näha Harju maavalitsusele saadetud kirjas. Sinisaar on nõutu: “Ma ei saa aru, kui me peame kartma 10–12-aastasi lapsi, siis oleme ju midagi väga valesti teinud. Mulle jääb arusaamatuks inimeste vastuhakk ja kuritegevuse leviku hirm. Kas tänaval hulkuvad ning elavad lapsed on parem lahendus?”
Harju maavalitsus saatis omakorda vastukirja, kus olid kolm ettepanekut ja küsimust: “Mis saab kirikuhoonest pärast uue maja valmimist?”; viia hoone korruselisus vastavusse seadustikuga, mis määrab laste hoolekandeasutuste kõrguseks kuni kaks korrust; jätta ära detailplaneeringus ette nähtud uue kiriku krunti teenindava tee Vaniku tänavalt. Kirjas esitatud märkustele vastas omakorda Sinisaar, et pärast uue maja valmimist taastatakse Peeteli kirik nii, kui see ajalooliselt on olnud ja antakse koguduse kasutusse, samas on koguduse rahvas nõus uue tee rajamisest loobuma. “Korrustepoleemikast ma aru ei saa, ning ei usu ka, et pärast taasiseseisvumist niisuguseid sotsiaalhooneid ainult kahekordsetena on püsti pandud,” oli Sinisaar nõutu.
Juba aastast 1999
Peeteli koguduse lastekodus elab praegu 17 last, vanim neist on 19-aastane. Enamik siin elavaid lapsi on karmi tänavaelu maitsnud ning paljudel on ka sõltuvusprobleeme olnud. Koguduse korrastatud ilusatesse eluruumidesse võetakse lapsi ühel tingimusel: nad peavad kooli minema. “Kuna paljud siit läbi käinud lapsed on koolist eemal olnud, siis meie põhiprioriteet on siiski haridus. Nemad käivad koolis, meie anname eluaseme, söögi ja hea kodutunde. Nii hea, kui seda võimalik anda on,” märkis Mati Sinisaar.
Kiriku sotsiaalkeskus pole sel aastal toimetulekuks raha linnalt ega riigilt saanud. Kogu raha äraelamiseks, ruumide renoveerimiskuludeks ning sotsiaalkeskuse töötajate palkadeks annavad eraisikud ja firmad, nii Eestist kui ka mujalt. “Mõnel eelneval aastal on rahalist toetust tegevuskuludeks saadud ka linnalt, küll laekub aga omavalitsuse ja riigieelarvesse meie sotsiaal- ja tulumaks,” ütles Sinisaar. Peeteli koguduse ruumides alustas lastekodu tegevust 1999. aastal. Aasta lõpuks elas koguduses 12 last. Nüüdseks on lastekoduruumid saanud kauni näo ning suurema töö on lapsed ise teinud.
Ehitusega on viivitatud kolm aastat
Hoone kogumaksumuseks on arvatud 35 miljonit krooni
2006. a kevadeks loodetakse Preesi tänavale Peeteli koguduse kõrvale parklaalale uue maja ehituse alustamist, mis mõeldud noorte hoolde- ja huvikeskuseks.
Riik on ehituseks andnud 7 miljonit, eraisikud 2 miljonit ja linn pakkunud 5,3 miljonit krooni.
Ehitis on plaanitud kolmekorruseline, kus keldrikorrusele on kavandatud õppeklassid ja spordiruum. Esimesele noortele elamis- ruumid ja käsitööklassid.
Teistele korrustele nn korterid kriisiperedele, raamatukogu, mänguruumid, arvutiklass, muusikatuba, sotsiaalnõustajate ruumid ning vabatahtlike elamispind.
