RMK kutsub ATV-d ja maasturid maastikusõidualadele
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avas 30. oktoobril Harjumaal kolm spetsiaalselt looduses tähistatud maastikusõiduala. RMK Keila metskonna metsaülem Peep Salum ütles, et vajadus selliste radade järele tekkis juba mitu aastat tagasi, kui Eestis hakkasid ATV-dega sõitjad üha rohkem kõneainet pakkuma. “RMK kui edumeelne organisatsioon mõtles sellistele kohtadele, kus maastikusõidukitega sõitjad saaksid oma emotsioone välja elada, vältides samal ajal nii keskkonnale kui ka maavaldajale võimaliku kahju tekitamist ning tagada liiklusohutust,” selgitas Salum.
Rajad saavad täiendust
Kõik maastikusõidualad asuvad metsamajanduslikult väheväärtuslikel aladel ning seal ei esine eelneva kontrolli alusel looduskaitselisi väärtusi.
Esimestena avas RMK Padise vallas Padise maastikusõiduraja, Anija vallas Mustjõe maastikusõiduala ning Kuusalu vallas Aru maastikusõiduala. Padise kohta ütles Peep Salum, et ega RMK esialgu suuri kulutusi pidanudki tegema, raha kulus vaid rajatähistele ja infotahvlitele. Salum kiitis Kallaste turismitalu, kelle maadele paar kurvi sisse lõikavad. Talu pererahvas aitas tähiseid paigaldada ja on ka nõus nende maid läbival rajal silma peal hoidma.
“Mõtted liiguvad ka lasteraja suunas ja prouadele-lastele tahaksime teha piknikupaiga kuskile künka otsa, siis neil hea meestel silma peal hoida,” ütles ta.
Kui ikka maastikusõiduradade ja -alade kasutajaid rohkelt tuleb, peab mõtlema ja prügikoristusele, tualettidele ja parkimisele. See nõuab juba lisakulusid.
“Arvestades, kui palju on Eestis erinevaid maastikusõidukeid, on selliseid alasid kindlasti vaja ja see on samuti üks võimalikke metsa rekreatiivse kasutamise viise,” ütles RMK metsamajanduse keskkonnajuht Toomas Väät.
Sõitjad peavad reegleid järgima
Maastikusõiduvõimalused on tinglikult kaheks jagatud: maastikusõidualad ning maastikusõidurajad. Maastikusõiduala on looduses piiritletud ringpiiriga, mille sees võib igal pool sõita.
Maastikusõidurada on aga kindlasuunaline mahamärgitud rada. Alade ülemäärase kasutamise tõttu tekkida võiva keskkonna kahjustamise või selle ohu korral jätab RMK endale õiguse seada piiranguid või keelata tegevus etteteatamata. Kõik maastikusõidualad asuvad metsamajanduslikus mõttes väheväärtuslikel aladel ning seal ei esine eelneva kontrolli alusel looduskaitselisi väärtusi.
Kuid maastikul sõites peab juht maastikusõidukite liiklemise eeskirja §3 alusel arvestama mitmete keskkonnakaitsenõuetega. Nende kohta annab teavet ka iga maastikusõiduraja juurde püstitatud infotahvel.
Kaart
RMK maastikusõidualad
RMK Padise maastikusõidurada – asub Padise vallas Kasepere külas, sobilik ATV-ga sõitmiseks, maastikuautodega sõitmine keelatud tulenevalt raja iseloomust. Rada kulgeb mööda Kloostri jõe kunagist sängi, on järskude tõusude ja langustega ning nõuab sõitjalt julgust ja oskust sõidukit valitseda. Rada on kitsas ja möödasõiduvõimalus puudub.
RMK Mustjõe maastikusõiduala – asub Anija vallas Mustjõe külas liivakarjääris, väga atraktiivsete looduslike tingimustega, võib sõita ka maasturite ja amfiibidega lompides sulistada.
RMK Aru maastikusõiduala – asub Kuusalu vallas Aru külas karjääris, võib sõita kõikide mootorsõidukitega. Maastikusõiduala pindala on 1,1 hektarit, kus on erinevaid looduslikke atraktiivseid takistusi järskude tõusude ja langustega.
Allikas: RMK
RMK puhkealad
- Tallinna ümbruse puhkeala – magnetiks meri ja linnalähedane mets. Idee ja rõhuasetus on linlase suureneva liikumisvajaduse ning loodussetungi võimaldamine lausa elukoha kõrval. Harku metsas on taastatud liikumisrajad, valmistatud ette mõned piknikukohad.
- Põhja-Eesti puhkeala – magnetiks mitmekesised loodusrajad, Lahemaa ja Kõrvemaa kaunis loodus. Puhkeala väärtuseks on pikk rannajoon ning huvitavad väikesaared. Põhja-Kõrvemaa rabad, järved ja oosid. Mida vaadata: Sagadi mõisakompleks, Pedassaare metsamaja, Mustoja, Tsitre, Nõmmeveski, Purekkari ja Juminda telkimisalad, Oandu õpperada, Oandu-Võsu loodusrada ning Koprarada.
- Põhja-Kõrvemaad läbib Liiapeksi-Aegviidu 36 km pikkune matkarada, mille läbimiseks peab varuma 2 päeva. Rada algab Tallinn-Peterburi maanteel Loksa teeristi lähistelt. Jussi 8 km pikkune looduse õpperada möödub kuuest eriilmelisest Jussi järvest, läbib ka omapärase Jussi kanarbikunõmme.
- Kõrvemaa maastikukaitseala Mägede telkimiskoht endise liivakarjääri ääres. Läheduses asub Järvamaa kõrgeim koht Valgehobusemägi koos vaatetorniga. Suur-Kalajärve juurest algav 2 km pikkune looduse õpperada möödub Väike-Kalajärvest ning suundub endise Noku talu läheduses asuvale Kakerdaja telkimisalale. Siit algab 1 km pikkune laudtee Kõrvemaa suurimale, ca 1000 ha suurusele Kakerdaja rabale.
Allikas: RMK
