Rotaviirusinfektsiooni haigestutakse aasta läbi
•• Mis on rotaviirusinfektsioon ja kuidas see levib?
Rotaviirus on lapseea ägeda gastroenteriidi (nn kõhugripp, mis kulgeb oksendamise ja kõhulahtisusega) sagedasim põhjustaja. Kolme kuni nelja aasta vanuselt on iga laps maailmas vähemalt korra seda haigust põdenud.
Haigust iseloomustab äge algus – oksendamine, vesine kõhulahtisus ja kõrge palavik. Rotaviirus on väga nakkav ja levib inimeselt inimesele haigestunu väljaheidetega saastunud käte kaudu, samuti vee ja toiduga. Haige lapse väljaheited sisaldavad suures koguses viirust juba enne, kui haigus endast märku annab ja veel kümme päeva pärast haiguse avaldumist. Sel põhjusel on haiguspuhangud sagedased väikelaste kollektiivides, kus napib hügieenipidamise oskusi ja harjumusi.
Rotaviirusinfektsiooni võib haigestuda aasta läbi, ent Eestile on iseloomulik haigestumiste järsk kasv jaanuarist juuni alguseni. Sel ajal satub haiglasse kaks korda rohkem haigeid.
•• Milline sihtrühm on viiruse suhtes kõige haavatavam?
Haiguse suhtes on enam vastuvõtlikud alla viieaastased lapsed. On täheldatud, et alla kolmekuustel lastel rotaviirusnakkus kliiniliselt ei avaldu või kui avaldub, siis kergelt. Arvatakse, et emalt saadud antikehade tõt-tu. Ka vanemad kui viieaastased ja täiskasvanud põevad rotaviirust kergelt või mittesümptomaatiliselt. Varasemate haigestumistega on saavutatud piisav immuunsus ja haigus ei avaldu enam nii raskelt.
Haigestumise kõrgpunkt on vanuses kuus kuni 24 kuud, kui emalt saadud antikehad on kadunud. Väikelapse esmahaigestumine võib kulgeda raskelt, ent mida raskem on esimene haigestumine, seda kergemini kulgeb viirusnakkus järgmisel korral. Eestis moodustavad kuue kuu kuni kolmeaastased lapsed 60% kõikidest rotaviirusnakkuse põdejatest ning alla viieaastaste laste osakaal on 80–85%. Seega saame öelda, et tegu on laste haigusega.
•• Millised ohud kaasnevad haigusega ja kas esineb ka surmajuhte?
Enamikul juhtudest kulgeb haigus kergelt. Oluliselt vähem on keskmise ja raske kuluga rotaviirusinfektsiooni haigusjuhte. Raske kuluga haiguse korral võib organism mõne tunniga kaotada palju vedelikku ja see halvendab lapse seisundit väga kiiresti. Kui laps oksendab palju, tal on kõht lahti ja kõrge palavik, on suur oht dehüdratatsiooni tekkeks. See olukord võib lõppeda surmaga, aga seda juhtub väga harva. Haiguse suurim oht ongi organismi vedelikupuudus.
•• Milline on ravi?
Efektiivne rotaviirusinfektsiooni vastane ravi puudub. Toetav ravi seisneb organismi vedelikupuuduse ärahoidmises. Selleks tuleb haigele anda sageli ja väikestes kogustes juua. Sobivaimad on soolaglükoosi lahused (saadaval apteekides), mis tasakaalustavad organismi vedeliku- ja soolakaod. Need lahused on maitselt veidi soolakad, aga neid võib segada näiteks kummeliteega või maitse ja lõhna parandamiseks morsi-mahlaga.
Kindlasti tuleb konsulteerida perearstiga, kes otsustab edasise ravi, koduvisiidi või haiglasse paigutamise.
•• Kui sage on rotaviiruse esinemine Eestis ja kas on näha tõusutrendi?
Aastati on juhtude arv kõikuv, ent viimasel viiel aastal on haigestumus pigem tõusutrendis. Arvan, et see pole tingitud mitte niivõrd haiguse sagenemisest, vaid sellest, et perearstid kasutavad üha enam laboratoorse diagnoosimise võimalusi, et täpselt teada saada, millise viiruspuhanguga on tegu. Mullu registreeriti Eestis 1309 rotaviiruse juhtu – see on 97,5 juhtu 100 000 elaniku kohta. Seega on tegemist kõige sagedama nakkusliku kõhulahtisuse (diarröa) põhjustajaga lastel.
TÜ kliinikumi lastekliinikus raviti 2007. aastal 110 last, mullu 80 ja tänavu septembri seisuga 123 last. Tallinnas on need arvud kindlasti suuremad. Ent suurem osa haigeid ravitakse kahtlemata kodus.
•• Kas rotaviiruse vastu saab vaktsineerida? Millal on vanemal tark seda teha ja kas vaktsiin välistab tulevikus igasuguse nakkuse?
Rotaviirus on vaktsiinvälditav haigus. Meil nagu mujal Euroopas on saadaval kaks suukaudset vaktsiini: Rotarix ja Rotateq. Vaktsineerimise eesmärk on tagada varajane kaitse raske rotaviirusinfektsiooni eest enne esimest haigestumist ehk sihtrühm on alla pooleaastased lapsed. Rotarixi manustatakse kahe doosina, millest esimene antakse kuue kuni 14 nädala vanuses ja järgmine doos kuu hiljem.
Kuur soovitatakse lõpetada enne 16. elunädalat ja kindlasti enne 24. elunädalat. Rotateqi antakse kolme annusena: esimene alates kuuenädalasele imikule, ülejäänud taas kuuse vahega. Kuur soovitatakse lõpetada enne 22. elunädalat ja kindlasti enne 26. elunädalat.
Vaktsiin kaitseb last raskekujulise haiguse eest, aga ei välista kerget põdemist. Et need vaktsiinid pole riiklikus immuniseerimiskavas, tuleb vaktsiini eest tasuda vanematel endil.
