Saun õpetab maailma asjadele uutmoodi vaatama. Õndsuseks piisab kuumaks köetud ruumist ja pangetäiest veest. Seisusevahed kaovad, sest paljana on inimesed üllatavalt sarnased.

Sauna on tuttav sõna kõigis maailma nurkades, kuid selle tähendusest saadakse paraku erinevalt aru. "Mõnel pool Euroopaski on levinud arvamus, et saunas käimine tähendab purjutamist ja grupiseksi. See on kohutav. Soomlaste jaoks on saun püha paik," räägib reisijuht ja saunaasjatundja Timo Hänninen. Ka enda grillimisel moodsa elektrikerise paistel pole tema sõnul saunakultuuriga palju ühist.

Õige saun peab soomlaste arvates olema kindlasti puuküttega ja leiliviskamise võimalusega. Tõelist mõnu pakub ainult suitsusaun, mida tuleb küll tundide viisi kütta, ent hilisem nauding on vaeva väärt. Suitsusauna katuse alt väljaliikuv niiske õhk annab ihu puudutades erilise mõnutunde. Ka mediteerimiseks ja lõdvestumiseks on just nõgine suitsusaun parim paik, sest 50-70kraadises kuumuses võib kauem viibida kui tavalises leiliruumis. Aja mahavõtmine on aga saunas käimise esimene reegel.

Iga inimene toimib saunas vastavalt isiklikule rütmile ja harjumustele. Kuid selleks, et saun oleks ühtaegu nii lihaste lõdvestamise ja vaimu värskendamise paik, soovitab Soome Saunaliit siiski mõningaid reegleid järgida.

Öeldakse, et saun ravib kõike peale surmatõve. Südamerikkega ei maksaks jääauku karata ega 120kraadisesse kuumusesse söösta. Kergest nohust ja külmetusest saab saunalaval jagu küll. Kanged kondid ja krampis lihased saavad samuti pehmeks. Käed ja jalad muutuvad liikuvaks, lihased elastsemaks, valud vähenevad. Külma-kuumaprotseduuride vaheldumine treenib nii veresooni kui ka südamelihast. Pinge ja kurbus kaovad.

Palaviku ja kehva enesetunde puhul sauna minna ei tasu, sest hiljem on enesetunne tunduvalt kehvem. Sauna ei maksa minna näljatundega ega ka kohe pärast söömist. Saunas käimise esimene põhimõte on, et selleks tuleb piisavalt aega varuda. Alla poolteise tunni ei tule kõne allagi. Kolm-neli tundi ei tee paha.

Enne leiliruumi minekut käiakse alati veest läbi. Pärast keha loputamist võib end leiliruumis üles soojendada.

Suitsusauna temperatuur on 50 kraadist kuni 75 kraadini. Puuküttega sauna sobivaimaks temperatuuriks loetakse 70-90 kraadi, kui õhk on keskmiselt niiske.

Lahtiriietumise järel kümmeldakse ja seejärel minnakse leiliruumi. Kaasa võetakse saunaviht ja soovi korral ka istumisalus. Soomlased panevad sageli kerisele auguga poorse kivi. Selle õnarusse või veekibusse eeterlikku õli lisades täitub leiliruum mõnusa aroomiga.

Hingata tuleb sügavate sõõmudega läbi suu. Esimesel korral seal väga kaua ei olda, leili võetakse ainult soojatunde saamiseks. Pärast seda sissejuhatust loputatakse end üle ja tehakse väike puhkepaus. Janu korral võib juua, aga alkohol saunas head enesetunnet ei loo.

Järgneb teine vaatus, mis on saunas käimise juures kõige tähtsam. Nüüd võetakse korralikult leili ja viheldakse. Soovi korral tehakse mee- ja soolaprotseduure. Järgneb loputamine, ujumine ja puhkepaus.

Kolmas leilikord on järelleil. Järgneb ujumine, loputamine ja rahulik mahajahtumine. Viimast leili võttes küpsetavad soomlased kerisekividel fooliumisse mässitud saunavorste, mida kaminatuld vaadates on mõnus õlle kõrvale haugata.

Vihtlemisel toimub nii massaazh kui ka õrn nahakoorimine. Puulehtede meeldiv lõhn loob hea meeleolu. Sajandite eest saunas seepi ei kasutatudki, sest viht oli ühtlasi ka puhastusvahend.

Viha kasutamine on mõnus ainult siis, kui nahk on korralikult pehmeks hautatud ja keha saunaga harjunud. Seetõttu kasutatakse vihta alles teise leilikorra ajal. Vihta leotatakse 10-20 minutit kuumas vees, seejärel pannakse see hetkeks kerisele.

Vihtlemine algab jalgadest. Seejärel töödeldakse käsi ja selga üha südame suunas liikudes.

Vihad tehakse valmis juunis, soovitavalt enne jaanipäeva. Oksad peavad olema leherikkad. Ühele vihale kulub umbes 25 lehtset oksakest, viha pikkus peaks olema 40-50 sentimeetrit. Vihta kuivatatakse pimedas õhurikkas ruumis, siis säilib lehtede roheline värv. Värsket vihta võib ka külmutada, siis säilib selle värske lõhn. Enne pruukimist hoitakse kuivatatud vihta kuumas vees, külmutatud vihta aga külmas vees.

Arvatakse, et kaseviht võtab väsimuse, tammeviht leevendab südamehaigusi, nõgeseviht reumat, kadakaviht sobib närvihaigetele, lepaviht aitab sisemiste valude vastu, jugapuu sügelistest lahti saada.

Soomlased teavad saunast kõike

Saunaskäik on soomlase jaoks niisama loomulik ja vältimatu tegevus kui söömine ja magamine. Põhjanaabritel on rohkem saunu kui autosid, üks iga nelja inimese peale. Rahvuseeposes "Kalevala" on nende kaks tuhat aastat püsinud harjumusele pikki ülevaid lõike pühendatud. Põhjanaabrite õpetuse kohaselt tuleb sauna suhtuda samasuguse hardusega nagu kirikusse. Valjult rääkimine on keelatud, tülitsemine ei tule kõne allagi. Ajalehti seal ei loeta ja ka televiisori vaatamist ei peeta sündsaks.

Igas inimeses tekitab lahtiriietumine ja paljaste kannikatega ringi kõndimine kohmetust. Vahest ka seetõttu, et riieteta olek muudab kõik inimesed võrdseks. Alasti tõde ei tähenda alati silmailu, kuid selle kompenseerib asja koomiline külg. Volüümikas soomlanna ei tee oma rasvavoltidest mingit probleemi. Ta räägib ilmse mõnuga sellest, kuidas ta tuttavalt abi palus kaelakee lahtiharutamisel. Too küsinud, et kus siin see kael on. Soomlane oskab enda üle nalja heita. See sümpaatne iseloomujoon tuleb arvatavasti ka saunas käimisest. Põhjanaabrid usuvad, et just tänu perekonniti saunas käimisele on nende lapsed ühed maailma tervemad. Esmaseid teadmisi kahe sugupoole erinevusest ammutavad nad saunalaval. Noorukist meheks ja tütarlapsest naiseks sirgumine läheb valutumalt, kui palja inimese nägemist on maast madalast harjutud loomulikuks pidama.

Juulis toimuvad Turu lähedal Herrankukkaros vihtlemise maailmameistrivõistlused. Eestist läheb Elva võistkond sinna tõestama, et õigupoolest elavad kõvemad saunalised hoopis siinpool Soome lahte.

Sauna on üks väheseid sõnu, mis on soome keelest jõudnud kogu maailma. Seda peetakse põhjanaabrite pärisosaks, kuigi sauna idees pole ka maailma mastaabis midagi erakordset. Türgis on hamman, Venemaal banja, eskimodel ja indiaanlastel higistamistelgid, jaapanlastel mushiboro ja mehhiklastel temescal.

Regina Hansen