Ansambli augustis ilmunud albumit “Christ Illusion” on krooninud korralik kommertsedu. Erinevalt Metallicast, kes kusagil poole tee peal end ühtäkki koduperenaiste ning väikeste tüdrukute lemmikbändina avastas, on Slayeri uue plaadi tuntava müügiedu põhjuseks aasta-aastalt sihipärase järjekindlusega kasvanud lojaalsete fännide hordid ja nende põhjendatult üleskruvitud ootused.

Pühapäeval näitas värskelt erakordse comeback-albumi ilmutanud Slayer, et kuulsaimast kaasaegsest Metallicast lahutavad neid valgusaastad. Jah, nad pole oma põhimõtteid (ja need maksavad metal-maailmas neetult palju) ohvriks toonud, ent aastaid kestnud Slayer vs Metallica võidurebimises muutub esimese vääramatuks trumbiks lihtne asjaolu, et nad mängivad paremat muusikat. Jutul lõpp.

Kerry King on jumal!

Unholy Alliance’i nime all linnast linna liikuv Slayeri turnee on omamoodi minifestival. Helsingi jäähallis käivad üksteise järel laval Kanada death metal’i pataljon Thine Eyes Bleed (bändi bassimees Johnny Araya on muide Slayeri frontman Tom Araya vend), muljetavaldavalt tihke setiga varasemast esinemisajast hoolimata auditooriumi kompromissitult lömastav Lamb Of God, soomlaste au ja uhkus Children Of Bodom (kelle suurhetke kodupubliku ees torpedeerib teiste bändidega võrdlust vaevalt taluv sound) ning rootslaste In Flames, kelle üleilmse supertähtluseni ei tohiks enam väga kaua aega minna.

Väljamüüdud jäähall elab suurema või väiksema innukusega kaasa, ent ükskõik kuidas Slayer oma turneed presenteerib – liikuva festivalina või mitte –, ootavad üle Soome ning Eesti kokkusõitnud metallimehed ja naised, -poisid ning -tüdrukud täna õhtul vaid ühte bändi.

Marshalli võimude kõlaritest jäähalli laeni kõrguvad tagurpidi ristid püstitanud Slayer avab oma seti välkuvate proÏektorite valguses haamerdava hümniga “Disciple” ja kaheksa tuhat mustadesse T-särkidesse riietunud metallpead saavad koos Tom Arayaga fraasi “god hates us all” karjudes hääled lahti “laulda”.

Slayer rammib ka kõige kaugemate istekohtadeni täiuslikult kostva kontserdi jooksul pea kogu klassika (“Angel Of Death”, “Mandatory Suicide”, “South Of Heaven” jne, jne, jne) ning mõne uue munakivi (“Cult”, “Jihad”) vastuvaidlemist mittesalliva kindlusega kuulaja kõrvade vahele.

Oodatult tõmbab armutu buldooser täispöörded peale laivi lõpuminuteil, kui iga viimne kui pirn lava õõvpunaseks värvib ning Black Sabbathi järgse heavy metal’i geniaalseimale rifile “Raining Blood“ avastardi annab.

Kerry King on jumal! Ma sõidan laevaga koju ning vahetan oma MSN Messengeri pildi tema oma vastu.

Slayer

Üks neljast vaalast

Laulusõnad kriitikatule all

•• 1982. aastal Californias kokku tulnud thrash-metal-bändi Slayer nimetatakse üheks muusikaajaloo neljast suurest

thrash-metal-bändist.

•• Erinevalt ülejäänud kolmest – Metallica, Anthrax ja Megadeth – on Slayer siiani omas Ïanris jõuliselt tegutsev ja hinnatud kooslus.

•• Bändi on algusest peale kuulunud Kerry King (kitarr), Tom Araya (bass ja vokaal), Jeff Hanneman (kitarr) ja Dave Lombardo (trummid). Viimane on bändist korduvalt lahkunud ning taas tagasi tulnud, viimane naasmine oligi enne bändi värskeima albumi ”Christ Illusion”

salvestust.

•• Slayerit on kõvasti kritiseeritud lauluteemade pärast – sarimõrvarid, religioonivastane kriitika ja rassism.

•• Slayerit näeb “The Unholy Alliance Touri” raames esinemas täna Oslos, homme Stockholmis ning pühapäeval ja esmaspäeval Londonis.

Wikipedia põhjal Mari Rebane