Mulle tundus see ka kummaline ja jabur. Lausa piinlik oli ilusa ilmaga solaariumikeskusse minna. Enne sisenemist tekkis tahtmine vaikselt selja taha piiluda – ega keegi ometi näe, kuidas päikeselise ilma nautimise asemel hoopis kinnisesse kasti kavatsen ronida. Ent teenindaja lohutas mind, et minusuguseid kontorirotte on palju. Päevade kaupa toas viibivatel ja vähegi jumet soovivatel inimestel polegi muud võimalust. Selle arvamusega nõustusin küll.

Mina lähen küll homsest puhkusele ja kavatsen sel ajal võimalikult palju värskes õhus viibida. Kellel aga seda võimalust niipea pole, kuid kes pruuni jumet ometi ihaldab, mingu südamerahuga solaariumisse ja ärgu häbenegu. Lisaks kenamale välimusele annab solaarium piisavalt energiat, mida pikaks sügiseks ja talveks ongi ju vaja.