Südamelihase infarkt on pärgarteri sulgusest tekkiv südamelihase kahjustus, mille tagajärjel osa südamelihasest hävib, sest ei saa enam piisavalt verd. Kui õigel ajal haiglasse ei jõuta, võib äge infarkt lõppeda surmaga. Kuidas algavat infarkti ära tunda? Mida teha, et haigust vältida? Nõu annab Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja dr Margus Viigimaa. Infarktiga kaasneb üldjuhul väga tugev valu. See ei ole tavaliselt vasakul pool, kus inimestel esineb sageli närvi- ja lihasvalusid, vaid jääb pigem keskele ja haarab laialdaselt kogu rindkere. Tihti polegi tegemist niivõrd valu, kuivõrd rõhumistundega rinnus. Kaasneda võib üldine nõrkus, õhupuudus ja iiveldus. Inimene ei saa aru, mis see on. Ta tunneb end halvasti, aga tegelikult võib see olla väga tõsine infarkt. Valu võib kiirguda vasakusse kätte ja õlga, samuti selga, aga ka kurku ja isegi hammastesse ning tunduda hambavaluna. Üks keerulisemaid olukordi on, kui valu kiirgub kõhtu. Siis kahtlustatakse tihti pimesoolepõletikku ja hulk väärtuslikku aega läheb kaotsi.

Sümptomiteta infarkt

Et infarkti puhul pole valu sageli väga tüüpiline, arvatakse tihti, et küll see läheb üle, ja hilinetakse haiglasse pöördumisega. Eriti tõsiselt tuleb suhtuda siis, kui kunagi enne pole sellist valu või kummalist enesetunnet olnud. See käib just nende kohta, kes on pidanud end senini täiesti terveks – infarkt võib, eriti nooremas eas, tekkida ka nii, et varem pole mingeid sümptomeid. Just neil lõpeb äge infarkt tihti äkksurmaga. Sageli on määravad esimesed minutid, kui südamearter sulgub. Süda muutub siis elektriliselt ebastabiilseks, ta kas ei tõmbu enam üldse kokku ja jääb seisma või hakkab kontrollimatult kiiresti kokku tõmbuma, mis sisuliselt teeb sama välja, et vereringe kaob ära. Need, kel on diagnoositud südame isheemiatõbi või kes on varem põdenud infarkti, teavad juba, et infarkt võib korduda, ja kannavad alati kaasas nitro-glütseriini tablette.

Üldiselt läheb stenokardiahoog nitroglüt-seriini võtmise järel mõne minutiga üle. Kui see üle ei lähe, võib tegemist olla uue algava infarktiga. Sel juhul tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi. Kodused peavad oskama elementaarseid elustamisvõtteid, et enne kiirabi saabumist hoida haigel vereringe mingil määral toimivana. Sellest sõltub esimestel minutitel väga palju. Osa inimesi kutsub kiirabi mitusada korda aastas. Samal ajal on palju neid, kel tekib tõsine terviserike esimest korda, aga nad ei söanda öösel arste tülitada lootuses, et ehk läheb mööda. Eriti tagasihoidlikud on maainimesed. Infarkti puhul võib see elu maksta. Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja TÜ kliinikumis toimib juba aastaid ööpäevane südameinfarkti elupäästev teenistus, mis võimaldab kohe taastada südamelihase katkenud verevarustuse. Kui arenenud riikides ründab infarkt enamasti üle 60-aastaseid, siis Eestis on tavaline infarktihaige 50-aastane mees.

Haruldane pole infarkt ka 30–40-aastaselt. Kuigi alla 65-aastaste suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse on alates 2002. aastast Eestis veidi vähenenud, on see endiselt tõsine probleem. Alla 50-aastastel naistel on infarkti suhteliselt harva, kuid pärast 50. eluaastat kasvab haigestumus järsult, jõudes üsna pea meestele järele. Naistel pole sümptomid nii tüüpilised kui meestel, neil võib infarkt kulgeda veelgi varjatumalt. See-tõttu ei oska nad sageli ka õigel ajal haiglasse pöörduda. Tihti alahindavad ka meedikud ohtu ja lähtuvad eeldusest, et naistel on infarktirisk väike. Kui vanasti öeldi, et arstiabi määrab ainult 10%, siis tänapäeval on koos uute ravimeetodite arengu ja arstiabi olulise paranemisega see osa kasvanud 20–30 protsendini. Need, keda alles 10–20 aastat tagasi ei oleks võib-olla suudetud päästa, elavad tänapäeval pärast infarkti veel üsna kaua. Selleks peavad nad muidugi ka oma eluviisi muutma: loobuma kahjulikest harjumustest, tervislikult toituma, rohkem liikuma ja vähem muretsema.