PERH-i sisehaiguste kliiniku juhataja, kardioloog Arvo Mesikepi sõnul on südamepuudulikkus ohtlikum diagnoos kui vähk. „Mõni arvab, et mis see südamehaigus ikka ära ei ole. Lääne statistika näitab aga, et kui südamepuudulikkusega on keskmine eluiga südamepuudulikkuse diagnoosimisest umbes viis aastat, siis vähihaiguste puhul, tänapäevaste ravimimeetodite tingimustes, on patsientide keskmine eluiga pikem.”

Südamepuudulikkus pole ainult eakamate haigus, see võib tekkida ka vanuses 40–50. Haigusel on eri raskusastmed. Juhul kui haigus diagnoositakse varakult ja raviga alustatakse õigel ajal, võib inimene elada õnnelikult kõrge eani. Haiguse muudavad eluohtlikuks just hiilivad sümptomid, mille tõttu on selle õigeaegne diagnoosimine raskendatud.

Vaatamata sellele, et südamepuudulikkust pole võimalik välja ravida, saab haiguse arengut ravimite ja elustiili parandamisega aeglustada. „Südamepuudulikkus ja selle sümptomid ei ole kindlasti vanusega kaasaskäiv loomulik nähtus. See on haigus, mis võib ravi puudumisel lõppeda surmaga. Raviprotsessis on väga oluline patsiendi osalus oma seisundi jälgimisel,” rõhutab Mesikepp.

Et võimaldada südamepuudulikkust põdevatele patsientidele korrapärase järelevalve võimalust, on Eesti kardioloogide seltsi südamepuudulikkuse grupp dr Mesikepi juhtimisel asunud Eestis looma süsteemi, kus haiglate juures paiknevad südamepuudulikkuse kabinetid. Patsiendid, kes haiglast südamepuudulikkuse diagnoosiga lahkuvad, saavad vajadusel perearsti saatekirjaga kabinetti pöörduda. Eeskuju võeti Ida-Tallinna keskhaigla juures 2008. aastast alates tegutsevast kabinetist. Nüüd on samalaadne kabinet ka regionaalhaiglas.

„Südamepuudulikkuse kabinetil on väga tähtis roll patsientide koolitamisel, milleks ei pruugi tavapärase vastuvõtu käigus piisavalt aega jätkuda. Koolituse käigus pööratakse tähelepanu sellele, et ravi ei seisne ainult ravimite võtmises. On asju, mida patsient saab ise enda jaoks ära teha. Samuti on oluline patsiendil endal ära tunda, millal peaks pöörduma arsti poole, et täpsustada ravi,” selgitab kabinettide funktsiooni Eesti kardioloogide seltsi president dr Toomas Marandi. 

Õdede roll on ülioluline

Südamepuudulikkuse kabinetis saab patsientide seisundit paremini jälgida, sest töötajatel on eriväljaõpe südamepuudulikkusega patsientidega tegelemiseks. Inimesed saavad oma murega ka kiiremini kabinetiõe vastuvõtule, kes vajadusel patsiendi arsti vastuvõtule suunab.

Dr Mesikepi sõnul tegelevad kabinettides nõustamistegevuse ja vajalike protseduuridega õed ja nende roll on ülioluline.

„Südamepuudulikkust põdevale haigele on olemas kindlad juhised, kuidas ta peaks elama. Kui inimesel on näiteks tekkinud juba tursed, peaks ta vähem soola tarvitama ja iga päev teatud kellaaegadel ennast kaaluma. Õe ülesanne on patsienti individuaalselt nõustada ja aidata,” põhjendab Mesikepp.

Mesikepp lisab, et õed suudavad saavutada patsientidega teatud teemadel ka usalduslikuma suhte. Näiteks alkoholiküsimuses ei taha inimesed sageli arstile ausalt vastata, õega tekib sellistel teemadel parem kontakt. Regionaalhaigla südamekabineti vanemõe Piia Kaskla sõnul käivad patsiendid aktiivselt nõu küsimas. „Viimasel ajal on huvi märgatavalt suurenenud ja sageli ei jõua me soovijaid piisavalt kiiresti vastu võtta,” ütleb Kaskla.

Tasub teada!

Südamehaiguste tekke tõenäosuse vähendamiseks

•• Liigu regulaarselt – vähemalt 30 minutit 5–7 päeva nädalas. Kasulik on aeroobne treening – jalgrattasõit, kiire kõnd, tantsimine, suusatamine, ujumine. Väldi jõuharjutusi.

•• Toitu tervislikult!

•• Väldi stressi – maga piisavalt, luba endale puhkust ja ära muretse asjade pärast, mida sa muuta ei saa.

•• Loobu suitsetamisest!