2001. aastal avastasid Mikelsaar ja tema teadlastest kolleegid bakteri, mis inimese soolestikus paljunedes hakkab teda paljude haiguste eest kaitsma. Lactobacillus fermentum ME-3 nimeline bakter eraldati uuringus, kus võrreldi Eesti ja Rootsi tervete laste soolestiku mikroelustikku. Peale tavapärase laktobatsillide võime kaitsta organismi kahjulike bakterite eest suudab ME-3 võidelda oksüdatiivse stressi vastu, mis on põhjustatud oluliste biomolekulide kahjustamisest hapniku poolt.

Nüüdseks oleme harjunud poodides nägema seda bakterit sisaldavaid piimatooteid.

Kasulik bakter leiti Tartu ülikooli (TÜ) mikrobioloogiainstituudi laktobatsillide kollektsioonist. Sellesse kuulub üle 700 bakteritüve, mis on kogutud Eesti ja Rootsi tervete laste ja täiskasvanute soolestikust, aga ka silost, piimast ja juustust. „Me ei kollektsioneeri inimesega koos elavaid baktereid kogumisrõõmust, vaid selleks, et leida biotehnoloogiale sobivaid kandidaate ja säilitada inimkonna jaoks kasulike bakterite varusid,” selgitab Mikelsaar laktobatsillide kogumise mõtet.

2006. aastal leiti samast kogust mitu imelise võimega bakterit laktobatsillide liigist Lactobacillus plantarum. Algul arvasid teadlased, et nad kaitsevad inimest soolenakkuste eest. See-pärast otsustati mikroob söödavaks muuta, ja sedapuhku juustuga koos. Teaduslik trikk seisnes selles, kuidas õpetada bakterit, kelle koduks on inimene, juustus elama. Sellega said Tartu mikrobioloogid hakkama. Ja mis välja tuli? Välja tuli tõeline üllatus – bakteri koduks oleva juustu söömine alandab vererõhku. Ja alandab sellistel juustusõpradel, kelle vererõhk kaldus tõusma.

Bakteri mõju selgitamiseks tehti hulgaliselt inimkatseid, mis kinnitasid teadlaste oletusi. Sellele saadi 2010. aastal Tensia nime all ka Eesti patent, rahvusvaheline taotlus on ootel. Juustu hakati Eestis tootma veterinaar- ja toiduameti loal. Mis siis muud kui head isu? Aga kus sa sellega. Et juustu tervistava tootena EL-is esitleda, peab selle pakutavate omaduste pädevust hindama Euroopa toiduohutuse ühendus EFSA. See on paik, kus teadus saab kokku eluga, mis ei tegutse katseklaasis või juustus.

Tootja väide on selline: „Probiootilise Lactobacillus plantarum’i tüve TENSIA™ sisaldava Harmony™ Südamejuustu™ korrapärane tarbimine 50 g päevas vähemalt kolme nädala jooksul aitab hoida südame-veresoonkonna/südame tervist, alandades vererõhku.”

EFSA küsis taotlejatelt andmeid, et saada vastust kolmele küsimusele.

Esiteks: kas mikroobi on küllaldaselt uuritud? Kuna inimtoidus võib olla vaid inimeselt pärit olevaid mikroobe, siis peab selles ka kindel olema. Kindel tuleb olla selleski, et mikroob ei satu verre ega tekita näiteks muutusi neerudes ja maksas. Ja muidugi tuleb teada, kas mikroobil on erilisi funktsionaalseid omadusi.

„Sellele küsimusele saime vastata jaatavalt, muu hulgas tõestasime, et vererõhku langetab bakter tänu sellele, et tekitab nii juustus kui ka soolestikus teatud liiki peptiide, lämmastikoksiidi ja polüamiine. Need imenduvad verre ja langetavad vererõhku, alandades pingeid veresoontes,” kommenteerib Mikelsaar. „Tõestasime need ühendid Tartu ülikooli biomeedikutega moodsa aparatuuri toel.” Tulemused lülitati patenditaotlusesse. Selle peale kostis EFSA, et mikroob vastab nõuetele.

Teiseks – kuna tegemist on toidutootega, saab maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO reeglite järgi mõju olla ainult kahesugune. See kas parandab organismi mingit füsioloogilist funktsiooni või vähendab mõne haiguse tekkimise ohtu. „Teist nõuet on raske tõestada,” ütleb Mikelsaar. „Tõestasime, et meie väide bakteri vererõhu langetamise ja südame töö parandamise kohta on toidule kohane organismi füsioloogia alane väide.”

Kolmandaks soovis EFSA tõestust bakteri toime, selle tõhususe kohta. Selle tõestamine on juba raske pähkel. Selleks tuleb teha kliinilisi katseid, mis on väga töömahukad ja kulukad.

„Alustasime pilootkatsetega, valisime vabatahtlikud ja lasksime siis neil kolm nädalat süüa kas Tensiaga või tavalist juustu,” selgitab Mikelsaar. Statistika keeles tähendab see, et katsed olid mitterandomiseeritud ehk mitte juhuslikuks plaanitud. Randomiseeritud katsed on sellised, kus katsealused valitakse ja neid mõjutatakse juhusliku valimi põhjal. Muidugi mõista saadi katseteks luba TÜ eetikakomiteest.

Kolmveerand tundi ja kuus tundi pärast juustuportsude söömist mõõdeti katsealuste vererõhku ja arterite pinget. „Kõik need katsed näitasid statistiliselt olulist vahet vererõhu algnivoo ja probiootilise juustu söömise järgse rõhu vahel ning mõju puudumist tavalise juustu söönutel,” kinnitab Mikelsaar.

Seejärel tehti kallimad katsed. Neis osales 82 tervet ja juhuslikult valitud inimest.

Selgus, et probiootilise juustu korral süstoolne ja diastoolne rõhk küll vähenes, kuid grupi tulemused hajusid suuresti. „Selle taga pidi olema mingi seadus-pärasus. Grupeerisime siis need tervete inimeste vererõhu väärtused rahvusvaheliste vererõhu ravijuhiste alusel lahti.”

Bakter valib inimesi

Normaalse vererõhuga tervete isikute vererõhu väärtused jaotatakse optimaalseteks, normaalseteks ja kõrgnormaalseteks. „Selgus, et meie tervetest uuritutest praktiliselt pooltel esines kõrgnormaalne seisund vererõhuga üle 130 mmHg. Nad on riski all – kui vihastad, töötad füüsiliselt üle, oled stressis, tõu-seb vererõhk järsult. Neid veel ei ravita, aga aitaks suurem liikumine ja parem toidusedel.”

Just sellistele inimestele osutus probiootiline juust väga tõ-husaks. „Tuli välja loogiline jaotus – inimestele, kelle veresooned pole pinges, kel pole skleroosi, meie bakteri toodetud ained ei mõju. Isegi probiootilise juustu rasv ei tõstnud vere kolesteroolitaset. Riskigrupil aga lõõ-gastusid veresooned probiootilise juustu kolmenädalase söömisega. Söö julgesti,” võtab Mikelsaar kokku.

Siin ongi koht, mida EFSA nimetas post hoc ehk tagantjärele analüüsiks, mis pole lubatud.

TÜ biostatistikud arvasid, et uuringus on toimitud õigesti, sest andmeid ei muudetud käe-pärasemaks. Algul uuriti kogu valimit ja seejärel jagati andmed alamklassidesse, kasutades teadaolevaid klassipiire ehk siis vererõhu kolme seisundit, mille on klassifitseerinud rahvusvaheline vererõhu ravijuhis.

EFSA komisjon leidis aga, et selliste inimeste jaotust vererõhu väärtuste järgi polnud katse alustamisel kavandatud. „Jumal hoidku, milleks siis üldse teadust teha – planeerime kõik ette ja tirime tulemused välja,” imestab Mikelsaar.

EFSA väitis, et üheski taotlusega kaasa antud 38 viitest polnud mainitud L. Plantarum Tensia nime. Ometi oli see kahes patenditaotluses sees.

Mikelsaar selgitab, et ega siis Tartu teadlased pole ainsad, kes on hätta sattunud: „Kõik EFSA-ga vaidluses olevad teadlased on täheldanud, et EFSA-l puuduvad kriteeriumid ja selged nõuded uue toote tõhususe tõestamiseks. 30 maa üle 150 teadlase on sellise toimingu vastu avaldanud protesti, nende seas ka Eesti teadlased. Kui ravimiuuringuteks on olemas kindel protokoll, siis toidu-uuringuteks see skeem alati ei sobi. Ravimiuuringutes kasutatakse platseebot, millega ravimikandidaati võrreldakse.  See on nõndanimetatud kriidipulber – tärklis, tselluloos, kuid kõnealuses toidu-uuringus tavaline juust. Fermenteeritud tavatoit oma mikroobide ja nende metaboliitidega mõjub ju ka teatud viisil tervisele. Miks siis muidu üldse süüa? Erinevus peab tulema omaette selgelt välja – probiootiline preparaat peab toimet avaldama teatud organismi näitajale, aga kontrolljuust mitte. See oligi tehtud ja saavutatud meie juustukatses.”

Mis edasi? „Andsime sisse uue eetikakomitee taotluse üle 130 mmHg vererõhuga tervete isikute uurimiseks. Kirjutasime ühe rahvusvahelise konsultatsioonifirma abiga kommentaari Euroopa Komisjonile. Kui seda arvestatakse, saame oma katsete tegemiseks kuus kuud pikendust. Võib-olla peame tootel väite ümber kirjutama: „Korraldab südame tervist, langetab kõrg-normaalset vererõhku.”

Kes küll seda elanikest mõistab? Tegelikult polegi vaja mõista, bakterid ja organism ise sõeluvad, kas on vaja veresooni lõõgastada või mitte – sina muudkui söö. Praegu käib katsetuslik juustusöömine ühes mainekas välismaa kliinikus. „Oleme asjas kindlad. Pole ju teised teadlased uute katsetustega meiega väidelnud, tegu on vaid tõlgendamise küsimusega. Sellega saab teaduslikult vaielda, aastaid patenditaotlusi on meid karastanud,” võtab Mikelsaar kokku.

Võib-olla kunagi avastavad tartlased ka sellise bakteri, mis aitab ametnikega vaidlusi lahendada. Küllap sel turgu oleks.

Samal teemal:

Tiit Kändler „Tartu teadlased avastasid tervendava imebakteri”, EPL 9. nov 2001