Sugestiivne keeletund raputab vere käima
Inimesed räägivad, et sugestiivõpe tähendab natuke nagu posimist: õpetaja sisendab õpilastesse midagi, kusjuures viimased on hüpnoosilaadses seisundis.
Sugestiivõpe tähendab keele õppimist suheldes, mitte nagu kiputakse arvama, et midagi sisendades või hüpnoosis olles. Õpetaja teeb kõik selleks, et see suhtlemine ei oleks kunstlik, vaid võimalikult elulähedane ja põnev. Õppijad ei pea teadma, et nad harjutavad näiteks täisminevikku. Nad lihtsalt jutustavad paarilistele, kus nad on reisinud ja mida nendel reisidel kogenud.
Õpetaja ei seleta tuleviku moodustamise reegleid tabeli kõrval seistes ja tuleviku tunnustele osutades. Seda saab ta teha näiteks hetkeks mustlannaks kehastudes ja õppijatele tulevikku käejoonte järgi ennustades. Kui keelemudel on omaks võetud ja kasutamiskõlblikuks tunnistatud, siis tasub seda analüüsida ja teistesse olukordadesse üle kanda. Teksti lugedes ja õpetajat ning kaaslasi kuulates ei kinnistu keel nii kiiresti ja kindlalt, kui seda kogu aeg tunnis ise ei saa kasutada.
Milleks siis õpetajat üldse vaja on, õpilased võivad ju omavahel keelt harjutada ja hiljem grammatikaraamatut lugeda?
Õpetaja on ühtlasi nii lavastaja, stsenarist kui ka näitleja. Õpetaja loob tunnis stsenaariumi nii, et kõik teemad oleks omavahel seotud, et suhtlemine oleks nagu elus eneses. Ta jälgib, et kõik tegelased oleksid haaratud ja motiveeritud ja osaleb ka ise aktiivselt.
Õpetaja on keeleõppe vahendaja rollis. Et suhtlemine tunnis oleks tulemuslik, tuleb õpetajal kõike seda targalt juhtida. Kogu grupp tunneb pidevalt lavastaja abi, toetust, julgustust ja tunnustust.
Tõsine töö toimub justkui peidetult. Hiljem meenub kogetu tõelises elus palju kiiremini, sest inimene on selle oma ehtsuses läbi elatud. Sõnade, väljendite ja grammatika kordamine ja kinnistamine seotakse assotsiatsioonidega, kehakeele, riimi, rütmi või muusikaga. Nii on võimalik suuremahulist materjali meelde jätta kiiremini ja pikemaks ajaks.
Mille poolest õieti erineb sugestiivõpe tavaõppest? Ka viimasel juhul püüab õpetaja võimalikult huvitavalt tundi vedada ja lasta rääkida.
Arvatakse, et tavaõppes kasutame oma aju võimalustest vaid kümnendiku. Tavaõppes on valdav õppimise ratsionaalne külg – sõnad ja grammatika. Varju jäävad emotsioonid ja alateadvus. Alateadvuse abil omandatu jääb aga just pikaajalisse mällu.
Sugestiivmeetodi tugevuseks on selle toime kõikidele meeltele. Seetõttu võtab sugestiivõppe kursusel õppija vastu väga palju materjali: 120-tunnise kursuse jooksul 3000-3500 sõna ja väljendit. Osa sellest loomulikult ununeb. Aga suur osa õpitust salvestatakse nn pikaajalisse mällu, sest õppimisse on kaasatud ka emotsioonid ja alateadvus.
Kellele see õpe sobib?
Sugestiivõpe sobib kõigile, kes tahavad õppida või täiendada keelt eelkõige suhtlemiseks. Näiteks meie kursuste tagasiside näitab, et 80 protsenti õppijatest tuleb kursustele kellegi soovitusel. Sugestiivkursused kestavad enamasti 10-15 nädalat. Koormus on üsna intensiivne ja nõuab õppijalt aega.
