Suitsuandur on helkuri järel teine odav elukindlustaja

Suitsuandur on ohtra kütmise ajal asendamatu ohutusabimees, mis võib elu päästa.

Külmenevad ilmad sunnivad paljusid majaomanikke ahjusuid puudest looka ajama, et võimalikult rohkem sooja saada. Ohutuse nimel peaks aga igasse majapidamisse suitsuanduri muretsema, et halvemast pääseda.

Üks suitsuandurite maaletoojaid, Tamrexi ohutuskeskuse tuleohutuse müügiesindaja Raul Volke märkis, et helkuri järel võiks suitsuandurit pidada teiseks odavaks elukindlustajaks. “Andur on soodne, lollikindel ja samas lihtsa paigaldusega, millega saab hakkama igaüks,” ütles Volke, kes arvab, et suitsuandur peaks oleme kohustuslik igas kodus. “Talvel, mil ilmad külmad ja kütmishooaeg täies jõus, on suitsuandur asendamatu. Kuigi arvame, et tunneme ja näeme võimalikku tulekahju ohtu, suitsu, ei pruugi see nii olla. Seda enam veel öösel.” Ta tõi näiteks, et naaberriigis Soomes on andurid kohustuslikud. “Meil kehtib kohustus ainult uute elamute puhul. Vanemates majades peaks ohutusseaduse järgi suitsuandurite kohustus algama 2009. aasta jaanuarist, kuid pole välistatud, et ka juba varem,” teatas Volke.

Anduri paigaldamine on lihtne: see tuleb kruvidega lakke kinnitada või, olenevalt tootjast, kahepoolse kinnitusteibiga kohale panna – kindlasti eluruumi, aga soovitavalt ka magamis- ja väljapääsukohta.

Inimesed ettevaatlikumad

Tamrexi ohutuskeskuse müügiesindaja Raul Volke sõnul on inimesed üha ettevaatlikumad ja järgivad ohutusnõudeid enam. “Paljud ei kingi sõpradele ja pereliikmetele enam jõulukaarte ja kommikotte, vaid hoopis suitsuandureid,” tõi mees näite.

Samas leidis Volke, et inimeste tähelepanu tuleks veelgi enam ärgitada. “Näiteks Soomes peetakse 11. veebruari üleriigiliseks ohutuspäevaks, mida näitab ka hädaabi number 112 (11.02). Sel päeval ollakse eriti tähelepanelikud, vaadatakse üle ohutuseeskirjade täitmine, suitsuandurite töökorras olek, ja vahetatakse tühjenenud patareid,” rääkis Volke, kelle meelest võiks seesugust päeva Eestiski pidada..

Tema hinnangul ei ole pooltes anduritega varustatud kodudes selget ülevaadet andurite töövalmidusest. “Hoolikalt tuleks kontrollida ja vahetada patareisid, mis mõnikord iseenesest märku ei annagi, ning igaks juhuks vaadata seade üle,” manitses Volke.

Elektroonikakaupadega tegeleva AS Tevalo kodulehelt võib leida pisut kõrgema hinnaklassiga suitsuandureid kui mujalt ehituskauplustest. Andurite maaletoojafirma tegevjuhi Andrus Sipsaka sõnul oleneb hind kvaliteedist ning kõige odavamat kraami nad kliendile ei soovitaks.

“Hind oleneb ennekõike n-ö töövõimetest – kestusajast, häirepiirkonna ulatusest ja häire tundlikkusest. Valiksin siinkohal kuldse kesktee ning leian, et tervise nimel võib ju vähe rohkem kulutada,” sõnas Sipsaka, kes peab suitsuandurit kohustuslikuks vähemalt puuküttega majades.

Kvaliteetsete koduandurite hinnaklassiks peab Sipsaka 130–400 krooni.

Olgugi et suuremates ja n-ö kvaliteetsemates ehituskauplustes peaks suitsuandur ka müügil olema, asi nii ei ole. Näiteks suurkaubaketi Ehituse ABC klienditeenindaja kinnitusel neil sellist kaupa ei müüda.

Suitsuandurid

Suitsuandureid on laias laastus kahte liiki:

•• Autonoomsed ehk patareil töötavad ja signalisatsiooniga ühendatavad, nn profiandurid.

Autonoomsed andurid jagunevad omakorda:

•• Ülitundlik ioonandur, vähem tundlik optiline suitsuandur ja vingugaasiandur.

Suitsu- ja vingugaasiandurid

•• Tavaliselt on suitsuanduri patareide kasutusaeg üks aasta. Enne tühjenemist annab andur sellest märku. Veidi kallim andur on liitiumpatareiga, mille kestvus on viis aastat.

•• Andurite tavaline tööulatuspiirkond on 60 m2.

•• Andurid paigaldatakse lakke, võimalikult keskele, kohustulikult magamistuppa ja esikusse.

•• Koduandurite hinnaklass on vahemikus 100–400 krooni, oleneb valmistajafirmast ja anduri omadustest.

•• Signalisatsiooniga ühendatud suitsuandurid maksavad tuhande krooni ringis.

•• Lisaks suitsuandurile võib soetada veidi kallima vingugaasianduri hinnaga üle 400 krooni ning gaasianduri – u 500 krooni.