Marina Kaljurand Foto: Hendrik Osula

Kõige suurem osa küsitletuid, 14,3%, toetas praegust välisministrit Marina Kaljuranda. Kõigile, keda teeb murelikuks Eesti piinlik 62. koht maailma soolise võrd­õiguslikkuse tabelis ja ­naiste vähesus Eesti poliitikas, oli see kindlasti rõõmustav uudis. Loomulikult ei kindlusta Kaljuranna populaarsus, et ta tõepoolest presidendiks valitakse, kuid see loob tema võimalikule kandidatuurile kindlasti positiivse fooni.

Kui Kaljurand aga tõepoolest riigikogu või valimiskogu südamed võidab, oleks väga oluline, et ta ei jääks lihtsalt (meeste püstitatud) maskotiks, kes räägib õõnsaid loosungeid, et Eestis on ju niigi naistel ja meestel võrdsed võimalused. Ta võiks teha midagi ka selle heaks, et Eesti avalikku ellu tuleks juurde teisigi naisi ja palgalõhe väheneks. Häid märke sellest on. Paar aastat tagasi LP-le antud intervjuus pidas ka Kaljurand naiste vähesust poliitikas suureks probleemiks ning märkis, et Eesti poliitika üldine atmosfäär peaks muutuma naistesõbralikumaks. Loodetavasti polnud see vaid sõnakõlks.