Foto: Shutterstock

Näiteks sellise: paktiga liitunud riigimehed ei räägi meediale oma pere- ja seksielust, ei puuduta sõnagagi pereväärtusi ega ütle midagi selle kohta, kuidas mehed, naised ja lapsed peaksid erasfääris käituma, ning ajakirjanikud hoiduvad nende eraasjadesse sekkumast.

Nagu Prantsusmaal. Poliitik jätab näiteks küsimata: „Mida teeb Eesti mees selleks, et naisel oleks turvaline luua kodu, pere ja tulevik Eestis?” Ja teised Eesti mehed ei küsi, mida ta on ise enda abielu hoidmiseks teinud. Poliitik ei kirjuta, kuidas „noorte väärtushinnangute ja hoiakute” mõjutamiseks tuleb viinakuradiga võidelda, ning teised ei kirjuta talle ette, keda ta võib sauna viina jooma kutsuda. Poliitik ei jaura pereväärtuste teemal ja teised ei küsi, kuidas tema telefon oskab kõik need kohtingu- ja pornosaidid omasoodu üles leida. Oleks päris viisakas diil, eriti poliitiku seisukohast vaadates. Ja need on ainult mõned näited.

Noh, see on unistus, mis polegi realiseeruma mõeldud. Meil on õnneks vaba maa, igaüks võib seltskonnameediale enne valimisi oma ilusast pereelust rääkida ja kantslist pööblile sõrme viibutada: „Hakake normaalseks, kaua te püherdate oma pattudes!” Et siis hiljem tõdeda: „Sry... see oli vbl liiga gay.”