Tähelepanek: Kusturica PÖFF-il inimesed ja loomad Balkani minevikust
PÖFF-il linastuv Emir Kusturica „Piimaringil” puudutab teravalt ka minusuguse Jugoslaavia fänni hinge. Film on ootamatult jõhker. Kusturica on kodumaad tabanud sõja valu kasutanud paljudes filmides – küll väärastunud ühiskondlikes suhetes („Mustlaste aeg”), küll otseselt („Maa-alused”), küll armastuses („Elu on ime”).
Aga millest peaks veel filme tegema, kui igati ilus ühiskond peaaegu eelhoiatuseta barbaarsesse vennatapusõtta kukub?
Vanameister ise on seda linateost nimetanud oma viimaseks võistlusfilmiks. Kõik on juba öeldud, kõik sümbolid on tuttavad. Vahest enim inimesi eks-Jugoslaavia juurde meelitanud „Must kass, valge kass” laenab tunnetust maffiariigist, heljuv pruudikleit mustlaste ohvritest, kalavõrgud Teisest maailmasõjast saadik Jugoslaaviat purenud konfliktist. Kusturica pakub väljavalitutele ka lootust. Õigeusus. Ja filmi ainuke teine sümbol on Jugoslaavia lipp. Kadunud maailm. Ülimalt nauditavas esituses, kus loomad käituvad paremini kui inimesed.
Aga seda, kuidas lääs tema kodumaa hävinemisele kaasa aitas, pole ta andestanud. Ja miks peakski?