Tähelepanek: nahavärv pole kostüüm
Teist värvi inimeste parodeerimine võimendab rassistlikke stereotüüpe ja muud ei midagi. Sellise järeletegemise kohta öeldakse blackface ja selle traditsioonid ulatuvad tagasi 19. sajandi USA-sse, kus inimeseks peeti ainult valgeid.
Eranditult valge näitleja tehtuna karikeeris blackface mustanahaliste eri stereotüüpe tollastel palagani- ja vodevillilavadel. Kaks levinuimat klišeed olid „õnnelik ori istanduses” ja „valus moemees”, aga mitte ainult. Blackface polnud ainuke rassistlik paroodianumber, oma osa said ka indiaanlased, latiinod, hiinlased-jaapanlased, juudid. Traditsioon hääbus tasapisi millalgi 20. sajandi keskel, kui ühiskond kasvas koolikiusamise tasemest tasapidi välja.
Rassismi definitsioon on muide väga lihtne: kellegi vaenamine vähima grupikuuluvust näitava ühisnimetaja põhjal. Selleks ei pea olema nahavärv. Näiteks Kambodžas vihkas ja hävitas Pol Poth süstemaatiliselt prillikandjaid kui intelligentide klassi.
Soovin meie paroodiameistritele rohkem sotsiaalset närvi ja väärikust.