Oxfordi sõnaraamatu järgi kirjeldab „post-truth” olukorda, kus objektiivsed faktid mõjutavad avalikku arvamust vähem kui emotsioonile ja isiklikule hinnangule apelleerimine.

Peamiselt internetis tehtud uuringu põhjal leidsid sõnaraamatute koostajad, et sõna „post-truth” kasutamine sagenes 2016. aastal 2000 korda, eriti juunis Brexiti tõttu, kuid sõna esinemissagedust kasvatas ka USA presidendikandidaadi Donald Trumpi populaarsuse suurenemine. Seega on tegemist tõelise transatlantilise fenomeniga.

Üllatuslikult pole „post- truth” sugugi uus sõna, teadaolevalt kasutati seda esimest korda 1992. aastal väljaandes The Nation ilmunud artiklis, mis käsitles Lahesõda.

Tugevad esikohakandidaadid olid ka sõnad „adulting” (kasutatakse siis, kui keegi üritab käituda nagu täiskasvanu), „glass cliff” (naine valitakse juhtivale positsioonile, kui ettevõtmise luhtumine on äärmiselt tõenäoline) ja „coulrophobia” (ebamõistlik hirm klounide ees).

Mullu oli rahvusvaheline aasta sõna hoopis silmist purskuvate pisaratega emoji.