Foto: Shutterstock

Mul läks niimoodi laupäeval MIMprojectis toimunud luuleüritusega Digital Poetry Slam. Digipoeesia sünnib nii: tekstigeneraatorisse lastakse valitud toormaterjal ja robot ajab sõnad kunstipäraselt sassi. Viimases astmes käivad tekstimassist üle inimtoimetajad, kes luule üles leiavad.

Toimetajad ja etlejad olid seekord Taavi Eelmaa, Riina Maidre, Päär Pärenson jt, toimetajana sai kätt proovida ka publik.

Robotluule oli žanriliselt mitmekesine, hõlmates sotsiaalset poeesiat, vemmalvärsse ja toorest sürrealismi. Ütleksin, et tegu on lootustandva autoriga.

Mulle andis robot järgmise jõululuuletuse.

kõige

ilusam aeg veel ees... veel kõige

ilusam

ilusam mees, kõige ilusam puu

on jõulumees, kõige jõulukuu

ilusam mees on kõige ilusam

mees, jõulukuu

kõige kuu on ilusam

kuu, on ilusam, puu on. ootab

ilusam aeg, kõige ilusam

aeg, kõige ilusam

kuu, kõige jõulukuu, kõige

ilusam, ilusam. ootab

jõulupuu, kõige ilusam

on, puu ootab veel

kõige ilusam kuu, veel

jõulumees on. ootab