Illustratsioon: Shutterstock

Nad jooksutasid arvutis üht suhteliselt lihtsat matemaatilist mudelit, mis kujutas autoliiklust linnas, mille tänavad olid rajatud kuusnurkse mustrina, justkui mesitaru kärjekannude seinad. ERR-i teadusportaal Novaator vahendab, et teadlased võrdlesid kuusnurkse tänavaplaaniga linna ja Uues Maailmas levinud ruudustiku moodi tänavaplaaniga linna autoliiklust. Ruudustiku tuntud näide on New Yorgi Manhattani linnaosa. Nad kirjutavad võrguajakirjas arXiv, et kui autosid on vähe, kulgeb liiklus Manhattani-laadses linnaosas väga sujuvalt, kuid tipptunnil, kui autosid on palju, tekivad suured seisakud. Kahe äärmuse vahel on olukord, kus aeg-ajalt tekib siin-seal väikseid ummikuid, mis lahenevad üsna kiiresti.

Seevastu näitab mudel, et meekärjelaadses linnas on üleminek järsem: kui valgusfoore pole, muutub sujuv liiklus ühel hetkel suureks ummikuks. Probleemi lahendaksid foorid, mis aitaksid meekärjelaadses tänavavõrgustikus liikluse laheda hoida ka sellise autode hulga puhul, mis nelinurkse tänavavõrgustiku kindlasti umbe ajaks.