Trad.Attack! Kultuurikatlas Foto: Raido Vint

Sest kultuurikriitilise pilguga vaadates on ta seest õõnes. Aga tühjad tünnid pididki kõige kõvemini kõmisema. Igatahes on tuju siis seda parem, kui mõni artist tuleb ise vahva idee peale, kasvab välja oma skeenest, töötab end järjest suurematesse kontserdisaalidesse, äratab rajatagusteski sooje tundeid ja on oma kunstis, mille arhitekt on ta ise, mitte mõni keskeale lähenev füürimaias onu, vaid ka lihtsalt inimese tasandil siiras.

Kultuurikatlas toimunud laupäevaöisele kontserdile eelmüügist 1200 piletit ehk saali välja müünud Trad.Attack! on üks neist. See on ikka väga ilus arv ajal, kui meie kontserdikorraldajad kurdavad, et rahva Facebookist saali meelitamisega on tükk tegu, et välisartistidele kontsertide korraldamine on heategevus, mitte äri, ja et mõne spetsiifilisema artisti jaoks on juba kolmekohaline publikuarvgi saavutus. Ja kui nad kõik veel nii hoogsalt kaasa elavad, et hiigelsaalis õhk otsa saab, siis muheleb ka minusugune küünik läbi lörtsise linna koju sammudes, et massid siiski oskavad head asja hinnata kogu selle popvärkstubade toodangu varjus, mida neile iga päev sisse söödetakse. Tõelised superstaarid ei tule telesaatest, vaid skeenest.