Tähelepanek: väikesed loomad suurel linal

Pealkirja „Lemmikloomade salajane elu” järgi võib esmapilgul arvata, et tegemist on Luc Jacquet’ („Pingviinide marss”) või Werner Herzogi („Grislimees”) uue dokumentaalfilmiga, milles režissöörid jälgivad metsiku looduse asemel meile kõige lähedasemate loomade siseelu.

Paraku nii ei ole. Tegemist on hoopis joonisfilmide „Mina, supervaras” ja „Käsilased” looja Illuminationi animatsioonistuudio uusima filmiga.

„Lemmikloomade salajase elu” edu võti seisneb humoorikates tegelastes ja situatsioonikoomikas. Lühidalt on filmi süžee järgmine. Terjer Max ei suuda ilma omanikuta olla, ta ootab teda päevad läbi ukse taga. Maxi elu muutub, kui omanik toob koju veel ühe koera: loomade varjupaigast pärit Duke’i. Koerad ei saa omavahel läbi ja satuvad jagelemiste tõttu loomapüüdjate küüsi. Sellest hetkest algab seiklus.

Filmi suurim tugevus seisneb eri iseloomudega tegelastes ja fantastiliselt animeeritud maailmas, milles tegutseb loo suurim tõmbenumber: nunnu ja hullumeelse oleku vahel hüppav jänku Snowball.

Loo jutustamise kvaliteedi poolest ei küündi film küll Pixari ega Disney tasemele, kuid humoorikaid ja liigutavaid momente jagub täpselt nii palju, et mõni neist võib kauaks ajaks kummitama jääda.

Loe pikemalt: kinoveeb.ee