Teadlased lükkavad ümber levinud rahvamüüte ja pooltõdesid
Rahva seas liigub igasuguseid müüte ja rahvatarkusi paranemise ning haigestumise põhjuste kohta. Selgub, et paljud manitsused, mida lapsepõlves oleme kuulnud, ei vastagi tõele. Teadlased ja meedikud lükkavad rahvatarkusi ümber meediaväljaannete British Medical Journal ja Welt vahendusel.
Vistrikud ja šokolaad
Laialt levinud arvamus, justkui oleks kõik nahaprobleemidega hädas olevad inimesed suured šokolaadisõbrad, ei pea paika. Teaduslikult pole nahaprobleemide ja magusasöömise seost avastatud. Vistrikud tekivad ummistunud nahapooridest ja ülemäärasest rasueritusest – peamine vastutus langeb hormoonidele. Kindlasti mõjutab naha ebapuhtaks muutumist ebatervislik toitumine.
Haavad ja plaastrid
Vanaemade tarkus, et haavad paranevad värskes õhus paremini kui plaastri alla peidetuna, ei pea samuti paika. Tegelikult ei aita värske õhk paranemist kiirendada. Pigem on abi tugevast immuunsüsteemist ja kehale omasest kaitsevõimest. Väikeste kriimustuste korral pole plaaster vajalik, suuremate puhul on see kaitse haavainfektsiooni vastu.
Abi päikesepõletuse korral
Arvamus, et päikese käes punaseks läinud naha parim abivahend on jogurt või hapukoor, on vale. See määre aitab küll tänu oma jahedusele lühikest aega valu leevendada, ent siiski ettevaatust! Jogurtitükikesed võivad põletikku hoopis tugevdada ja kutsuda esile allergilisi reaktsioone.
Aju töö
Kindlasti olete kuulnud ütlust, et inimene kasutab vaid kümmet protsenti oma aju potentsiaalist. Vale! Meedikute sõnul näitavad ajuskaneeringud, et seal pole ühtegi piirkonda, mis oleks uinunud või väheaktiivne. Isegi eraldi neuroneid ja rakke vaadeldes pole täheldatud tegevusetuid kohti.
Päevane veekogus
On inimesi, kes joovad vett väga harva. On neid, kes veavad endaga kõikjale kaasa mitmeliitriseid veekanistreid, sest usuvad ütlust: inimene peab päevas ammutama endasse kaheksa klaasitäit vett. Selgub, et meditsiinilisi tõendeid selle kohta, et me vajame nii palju vett, pole.
Veetarbijad unustavad, et meie keha saab vedelikku ka puu- ja juurviljadest, lisaks piimast, teest, kohvist jne.
Valgus ja lugemine
Keda poleks ema lapsepõlves hurjutanud, et teki all taskulambi valgel lugemine rikub silmad jäädavalt? Või et kehvas valguses lugemine tähendab peatselt prillipapa tiitlit. See pole siiski nii. Teadlased pole avastanud mingeid tõendeid, et kehvas valguses lugemine rikuks silmad jäädavalt. Tõsi on küll see, et kehv valgus võib põhjustada silmade pingeseisundit, hetkelist teravuse vähenemis ja isegi peavalu. Hea ööuni on kõik, mida sa vajad, et silmad taastuks.
Depressioon
Arvatakse, et depressioonis inimesed peavad end lihtsalt kokku võtma ja siis on nendega kõik korras. Tõde on see, et depressioon on haigus, mitte iseloomupuudus või inimese nõrkus. Kindlasti tuleks arstiga rääkida, mõnikord on vajalik nõustamine ja ravimid.
Kohv on tervisele halb
Vale! Liiga suur annus võib panna muidugi värisema, aga igapäevane harjumus kohvi juua sisaldab ka positiivset. Kohvis olevad keemilised elemendid toimivad ka antioksüdantidena.
Kui külmetad, jääd haigeks
Tegelikult ei tee külm liiga meie immuunsüsteemile. Välja arvatud juhul, kui on nii külm, et sinu keha kaitsevõime on hävitatud. Külmetushaiguse saad vaid juhul, kui komistad viiruse otsa. Ja talvel saavad külmetushaigused hoo sisse peamiselt põhjusel, et inimesed on suletud kinnistesse ruumidesse. Soojalt riietumine ei päästa külmetushaigusest, ent teeb tuju paremaks.
