Uljalt kirev Kukeke
Vaevalt õnnestuks Anni Arrol oma uut söögikohta vaikselt avada ja kõigi sisenejate eelarvamustest vabastamine oleks lootusetu nagu karmavõlgade kasseerimine. Kuid tema värske bistroo Telliskivi tänaval kannatab vapralt välja kõik võrdlused eelmiste söögimajadega. On tunda, et see on Anni koht, kuid ühtlasi on Kukekeses head robustset knihvi, mida eelmistes kohtades ei ole.
Interjöör ongi mõnusalt kodune ja DIY, kuid õnneks ei liigutata vaid nunnumeetri seiereid. Anni isa Jaak on kõvasti puiduga mässanud, aga kõige vingema sisekujunduselemendi tiitlit ei anna me mitte tema laudadele ega peegliraamile, vaid hoopis baariletile, mille kuldne muster mõjub värskelt nagu hommikuse kuke sulestik.
Kohti on Kukekeses saja tuuris, kuid lõuna ajal võib vabalt juhtuda, et peate vabanevat lauda hoopis ootama.
Teenindajad on loomulikud ja lahedad nagu koht ise ning ka Anni ei pelga vahepeal mõnd tellimust vastu võtta või klientidega juttu puhuda.
Menüü algab – nagu Anni puhul ainuvõimalik – uputatud munaga kiluvõileibadega (3,80). Tundub, et Anni kanad munevadki üksnes uputatud mune. Ja teine firmamärk – peet – uhkeldab igal menüü leheküljel. Muidu on toiduvalik kirju ja trendikas, pakkudes klassikat knihviga ja muidugi päevapraadi (4,00). Hinnaklass jääb Kalamaja kohta kergelt kalliks, kuid igal juhul saate selle raha eest ausat kraami.
Söömaorgia alustuseks proovitud Kukekese hooajaline salatitaldrik (6,00) on üks parimaid üllatusi. Kuhi taldrikul on jaotatud sektoriteks: marineeritud peedid, hummus, avokaado, juurseller, rukola… Küüslaugune tomati-läätsesupp värske koriandri, köömnete ja kitsejuustuküpsisega (4,00) on parim soovitus tuisuseks ilmaks – magushapu ja tummine taldrikutäis.
Lihasai võidab
Pearoogadest on absoluutseks hitiks Kukekese burger (8,00) – jah, me räägime tõesti hamburgerist. Kuid see mujal ammu trendilainel lauale sõitnud Ameerika rahvusroog tähendab siin mahlast täislihapihvi koos õhukese peedi magusa ja sibula terava maitsega. Maitsemeelt meelitavad veel grillitud paprika ja Cheddari-tüüpi tugev juust.
Kuulus coq au vin (8,50) on siin tegelikult ööpäeva punases veinis supelnud kana, mis seetõttu tundus oma harilikust olekust palju tugevam. Toitu saatvad hiidkrutoonid lisasid muidu tumedale roale veidi helgust. Kõige lahjema mulje jättis pearoogadest lambaliha- ja puravikupada talviste köögiviljadega (8,00), kuid selle kohta ütles kokk ausalt, et tegemist on lihtsa koduse toiduga (ja puravikud olid kahtlaselt šampinjonide nägu). Väga šikk on see, et praadide lisandid tulevad lauale eraldi kausikeses – nii kergelt küüslaugused kikerherned kui ka röstitud köögiviljad.
