Juba 1990. aastate alguses vastuolulist kuulsust kogunud Venteri ettevõtmisse oli haaratud paarkümmend teadlast enam kui kümne aasta jooksul, tehisliku eluvormi loomiseni viinud projekt maksis 40 miljonit dollarit, vahendab The Guardian.

Uus organism põhineb küll olemasoleval bakteril, mis põhjustab kitsedel rinnapõletikku, ent sisuliselt on tegu siiski täiesti sünteetilise genoomiga, mis loodi katselaboris kemikaalide abil. Üherakulisel organismil on DNA-sse kirjutatud neli „vesimärki“, mis märgivad organismi tehislikku päritolu ning toimivad ka omamoodi ID-kaardina puhul, kui leiutis peaks lindprii kombel vabas looduses oma elu elama hakkama.

Venteri katse seisnes sisuliselt selles, et tema uurimismeeskond sünteesis kunstliku DNA ning pani selle olemasolevasse bakterisse sisse, millest oli eelnevalt tolle bakteri DNA ära võetud, kirjeldas avastust teadusajakirjanik Priit Ennet. „Ja see bakter hakkas siis edasi „tegutsema“ ning elas selle sünteesitud DNA-ga edasi,“ lausus ta.

Ennet lisas samas, et tehisgenoom oli tehislik küll selles mõttes, et oli laboris sünteesitud, kuid samas ühe teise olemasoleva bakteriliigi genoomi ligikaudne koopia. „See tähendab, et ühe bakteriliigi genoom siirati teist liiki bakterisse, kusjuures see siiratud genoom ei olnud looduses esinev originaal, vaid laboris sünteesitud koopia,“ lausus ta.

„Olime seitsmendas taevas, kui rakud õigel kujul valmis said. Nüüd on tegu elusorganismiga, osaga meie koduplaneedi eluvormidest,“ lausus Venter briti ajalehele. Järgmiste sammudena kavatseb Venter bakterit edasikatsetada, asetades sinna näiteks erinevates kombinatsioonides geene sisse ning uurides, kui väheste geenidega bakter elada saab. „Mis on see minimaalne geenide arv, millega bakter veel edasi elada saab on üks küsimus, mida Venteri meeskond tahab veel välja selgitada,“ kirjeldas Priit Ennet.

Nagu raku-uuringute puhul tavaks, on Venteri avastusel ka mõjukaid vastaseid – juba on usuringkonnad süüdistanud meest Jumala mängimises. Samuti on tõstatatud oht, et tehisorganismid võivad vabadusse pääsedes kogu keskkonna pea peale pöörata. Veel on ohuna välja toodud, et leiutisi võib hakata kasutama bioloogilise relvana.

Oxfordi ülikooli eetikaprofessor Julian Savulescu märkis, et Venter avab oma leiutisega kõige suletuma ukse kogu inimkonna ajaloos. „Ta ei tegele pelgalt eluvormi kopeerimise või radikaalse muutmisega geneerilise muundamise teel. Ta liigub Jumala rolli suunas luues tehislikku eluvormi, mis poleks loomulikul moel suutnud mitte kunagi eksisteerida.“

Kunagise Vietnami sõja veterani Craig Venteri mitmekümne miljoni dollarilise ettevõtmise taga pole loomulikult ka pelk teadmistehimu, vaid puhas äriline kaalutlus. Mees on juba näiteks löönud käed naftagigandi ExxonMobiliga aretamaks vetikat, mis seoks atmosfääris leiduvat süsihappegaasi ning muundaks selle biokütuseks. Selle leiutise väärtuseks hindab mees ei vähem ega rohkem kui triljon ehk tuhat miljardit dollarit.