Vaba tahe võib olla tekkinud vabadusest sõltumatult
Äädikakärbse ajus peab olema funktsioon, mis tekitab ta käitumises spontaanseid variatsioone. Selline funktsioon võib olla lõppkokkuvõttes ka inimese vaba tahte alus.
Vaba tahte avaldus
Meil on vaba tahe arvata, et meil on olemas vaba tahe. Seega on meil vaba tahe isegi siis, kui me ütleme, et meil ei ole vaba tahet.
On ilmselgeid asju, mis ei pruugi olla tõesed. Näiteks on ilmselge, et päike tõuseb hommikul ja kulgeb taevavõlvil maksimumini ning vajub siis jälle alla. Kuid tegelikult on ju nõnda, et Päike vaid näib tõusvat ja langevat, asi on Maa pöörlemises ümber oma telje. On ilmselge, et Kuu on kõrvits. Kuid siiski sai sinna kõrvitsale astuda, hoolimata sellest, et mõni Kuureisi eitaja seda siiamaani ei usu.
Matemaatika on selline inimtegevuse ala, mis tegeleb näiliselt tobedate asjadega – püüab otsida, kas ilmselge on ikka tõene.
Meenutage mõnda mõnusat tantsutuuri, kui läksite meeldiva partneriga juba muusika esimese takti kõlades põrandale ning hakkasite seal hoogsalt ja vallatult “valssima” või “tangotama”. Tantsijaid aga lisandus ja lisandus. Alul polnud sellest häda, ruumi jätkus kõigile. Siis avastasite, et hakkate üksteist müksama, et siit- ning sealtpoolt müksatakse teidki. Te pidite hakkama vaatama, kus tekib väike auk, et see hõivata ja seal oma poognaid teha. Aga elu muutus üha kitsamaks ja teie alul vaba tahte avaldusena tundunud tants muutus pikapeale väsitavaks siksakitamiseks. Põrandalt ära minna kah ei sobinud – kuidas sa ütled oma väljavalitule, et ei saa hakkama ses rahvaste paabelis. Ega siis elugi võimalda lausa laiutamist. Nii te seal siis liikusite, otsides endale lahedamat kohta. Te ei teadvustanud endale, et tegelikult ei juhi teie oma partnerit, vaid seda teevad teised tantsijad, andes teile oma müksudega märku, mis suunas liikuda.
Mõtleme nüüd nõnda, et teie olite ainus paar, kes oli riietunud valgesse, teised olid kõik mustas. Ning mõtleme veel nõndagi, et kusagil ülal kõrgel vaatas teid üks uuriv ja imestav silm, kes avastas, et valge terakese liikumine on üsna imelik, siksakiline ja juhuslik. Tema mustast massist üksikuid terakesi leida ei saanud, nägi vaid teie valget kostüümi. Pole siis ime, et see silm võis endalt küsida: ega ometi pole see valge kübemeke elus?
Molekuli tahe
Kuid juhuslikul liikumisel ei pruugi sugugi puududa tagajärg. Võtame oma hiigelmikroskoobi alla, mille läbi isand Brown tantsupõrandat jälgis, hoopis jalgpalliväljaku. Jalgpall on teadagi püha. Kui ka Jumalat pole olemas, siis jalgpall veereb ikka jumaliku hoole all. Ja kui ka juhtub leiduma selline inimene siin jalgpallitaeva all, kes sellest mängust midagi ei tea, siis pole kahtlust, et mõne aja mängu jälginuna jõuab ta puhtloogilise arutlusega järeldusele, et mängijatel on mingi varjatud eesmärk. Valged mehed püüavad palli liigutada musta väravavahi poole, mustad mehed valge väravavahi poole. Kui must või valge väravavaht palli ei püüa, satub see nende selja taha puuri ja rahvas kargab seepeale püsti. Niisiis on mängijate eesmärk rahvas püsti saada – ja võimalikult mitu korda.
Kuid oletame nüüd, et jalgpallurid on leitud sellised, kes ise sellest mängust midagi ei tea. Vähe sellest – ka kohtunikud on leitud sellised, kes sellest mängust ei tea midagi muud, kui et seda peab mängima jalaga. Nii et iga kord, kui pall mõne mängijani jõuab, saadab mängija selle teele täiesti juhuslikus suunas, kuidas aga pähe tuleb. Vahel musta, vahel valge mängija poole, vahel niisama kusagile umbropsu, vahel värava poole. Ka väravavaht tegutseb juhuslikult, sest tema ju ei tea, et ta peab palli kinni püüdma.
Kas vaba tahte probleemile saab olla teaduslikku lahendust? Kuidas siduda vaba tahet nähtusega, mida nimetame põhjuslikkuseks? Kui igal tagajärjel on põhjus, siis ei saaks ju vaba tahet olemas olla. Laev hukkub ikka mitte vaba tahte avaldusena, vaid teatud põhjuste kokkulangemise tagajärjel.
Kuid meie kogemusest tundub siiski, et vaba tahe on olemas. Kui arvate, et vikerkaar on illusioon, mida ei ole looduses olemas, saate väga hästi hakkama. Kui aga arvate, et vaba tahet pole – kuidas siis elada?
Kui valite restoranis roa, kas siis valik on paratamatu või vaba tahte avaldus?
California ülikooli filosoofia-professor John Searle, “Freedom and Neurobiology”: Vaba tahe on inimese teadliku mõtlemise omadus. Eksisteerivad kausaalsed mulgud. Kui keegi viskab teid merre, siis muidugi mulku ei esine. Kuid kui otsustate ujuda üle Soome lahe, on olemas mulk, mis võimaldab teil ka mitte ujuda.
Meie teadvuse olekud on tingitud neurobioloogilistest protsessidest. Me tunnetame, et meil on vabadus, sest näeme alternatiive. Ent ometi on kõik need kogemused ajuprotsessidega fikseeritud.
Üks võimalus on, et vaba tahe on illusioon, nagu on illusioon vikerkaarest kui reaalsest objektist. Teine võimalus on, et meie vaba tahte kogemus peegeldab reaalseid ajuprotsesse. Selleks peab looduses esinema põhjuslike seoste katkemine.
Meie teame, et nii võib juhtuda kvantmehaanikas. Kvanttasemel viib see aga juhuslikkusele. See on juba midagi muud kui vaba tahe. Nõnda siis peab looduses esinema indeterminism ilma juhuslikkuseta.
