Vähenõudlikud saavad ühiselamus hakkama

Veidi räämas ühikas, sigin-sagin ning tore kamp päevinäinud toas on osa tudengiks olemisest, arvavad Tallinna ülikooli Pärnu maantee ühiselamu asukad.

Sel ajal, kui teised Tallinna ülikooli tudengid streigivad ning korralikumaid ühiselamuid nõuavad, elavad oma normaalset ja head tudengielu Pärnu maantee 59 vanas ja uhkes kivimajas vähenõudlikud tudengid, kes hoolimata nigelatest olmetingimustest on oma eluolu ja kohaga üldiselt rahul.

“Meil on vist üldse korruse parim tuba, suur ja suhteliselt korralik ka,” mõtisklevad TLÜ kolmanda kursuse eesti kultuuriajaloo tudengid Triin ja Mari-Liis. Tuba on tõesti veidi suurem ning on jagatud nn kööginurgaks ja magamisruumiks, mida ühendab söögi- ja õppimislaud.

Tüdrukud on Pärnu maantee ühiselamu neljakohalises neljanda korruse toas elanud kolm aastat ning peavad eluaseme suurimateks plussideks head asukohta ning soodsat hinda. “Kokku maksame toa eest vist 1100 krooni. 275 näo pealt pole ju kuigi suur summa voodikoha eest kesklinnas. Kalli korteri eest jõuame tulevikus küll ja küll maksta. Ühikaelu on ju üks osa tudengielust, mida tuleks minu meelest ka järele proovida, ” arvab Triin.

50-ndatel ehitatud majas pole suuremat renoveerimist olnud. Maja kehv olukord ei lase end märkamata jätta ning ka üdini optimistlikud Triin ja Mari-Liis nendivad, et remonti ja tubli töökätt oleks majale hädasti vaja. Pikad ja kõledad koridorid, mida katab päevinäinud linoleum, viletsas seisus pesemisruumid ning korruse peale üks kahe pliidiga köök on lagunenud ning räämas.Toad on suhteliselt väikesed ning krigisevad raudvoodid jätavad toas liikumiseks vähe ruumi.

“Ega need elamistingimused kuigi head ole. Saab hakkama, aga vajab harjumist. Eriti veel siis, kui tulla n-ö eurokodust. Du‰iruumid ja köök võiksid küll korralikumad olla, tubadega on iseasi, need saab ka ise oma äranägemise järgi elamisväärseks muuta. Aga noh, eks sellise hinna eest oleks ka patt midagi enamat nõuda,” arutlevad tüdrukud.

Seltskond on tähtis

Ühiselamus elava tudengi argipäev on kirju. “Kuna õpime viimasel kursusel, siis suurem osa ajast läheb õppimisele, just lugemisele. Loenguid on palju, käime ka kultuuri nautimas, näiteks kinos, ja elame igati sotsiaalset elu. Siin toas polegi pikka passimist,” pajatab Triin. Nelja toaelaniku ühiseks meelistegevuseks on kujunenud kaardimäng, mis tegijate sõnul on veninud ikka hommikutundideni välja.

Kuigi kommuunis elamine võib olla kohati päris raske ning ahistavgi, leidsid tüdrukud, et seegi pole ületamatu takistus. “Kindlasti mängib kooselamisel rolli seltskond ja inimestevaheline klapp. Üks väljakolimise põhjusi ongi enamjaolt erimeelsused ja üksteisega halb läbisaamine. Õnneks on meie punt üsna üksmeelne ning lahkarvamusi või arusaamatusi tihti ette ei tule. See on ka üks põhjusi, miks nii kaua oleme ühikas püsinud,” kinnitavad Triin ja Mari-Liis üheskoos.

Privaatsust hindavad aga tüdrukud siiski ning seltsielul õppetööd segada ei lase. “Elame küll neljakesi ühes toas, kuid väga harva juhtub, et kõik neli üheaegselt ka kodus on. Tunniplaanid ning päevagraafik on kõigil erinevad, seega tuleme ning läheme suhteliselt erinevatel aegadel ja n-ö privaatsust saab ka omajagu nautida,” ütleb Mari-Liis, lisades veel, et majal on küllalt paksud helikindlad seinad, mis ei lase piiksugi läbi.

Kuigi neidude päevaplaan on erinev ning õhtuti koos ühikatuppa ei jõuta, leiavad sõbralikud toakaaslased vahel ikka aja, et koos õhtustada. “Tavaliselt sööme eraldi, kuid juhtub ka, et teeme koos midagi head süüa.” Korruse ainsas köögis suurt järjekorda polevat ning kõik elanikud saavat oma söögipoolise kenasti tehtud. “Üldse on siin kaunis vaikne, sellist kõva pidutsemist või prallet pole olnudki. No vahel ikka sõbrad käivad siin edasi-tagasi, aga mingit laaberdamist pole. Meil on siin kõigil õnneks head ja toredad sõbrad ka,” naeravad tüdrukud.

Väärib renoveerimist

Veidi hubasem ja “viisakamas” seisundis on ühiselamu esimene korrus, kus kunagise äripinna tarvis tehtud remont on andnud tubadele veidigi kaasaegsema ilme.

Kuigi peamine poleemika käib ülikoolile kuuluva Karu tänava ühiselamu korrastamise üle, on Pärnu maantee “tondiloss” maha kantud kui õnnetu vare, mille renoveerimist lubatakse juba viimase kümne aasta jooksul. Ühiselamu juhataja Lemmi Linna sõnul on maja tulevik juba aastaid teadmata. “Küll on lubatud alustada remonti, ähvardatud sulgemisega, ent seni pole ei üht ega teist tehtud,” on juhataja napisõnaline.

Et suur vana kivimaja vääriks taastamist ja endiselt ka ühiselamu funktsiooni, leidsid koos juhatajaga ka maja elanikud ise.

Pärnu maantee 59 ühiselamu

Tallinna ülikooli ühiselamu

•• Ehitatud 1950-ndate alguses.

•• Neljakorruseline torniga kivimaja.

•• Majas on u 300 magamiskohta kahe-, kolme-, ja neljakohalistes tubades.

•• Ühe korruse peale on üks köök, kolmekohaline du‰iruum ning kaks tualetti. Majal on ka väiksed rõdud.

•• Keskmine voodikoht maksab 300 krooni kuus, esimesel korrusel, kus tehtud kapitaalremont,

u 400 krooni isiku kohta.

•• Majas on ka nn koosviibimisruum, kus saab näiteks piljardit mängida, telerituba ja avalik internetikoht.

•• Välisuks suletakse keskööl, hiljem tulnutele avatakse uks kindlatel kellaaegadel või uksekella helina peale.

•• Sõbra külastamiseks peab valvurile (alates 1. aprillist infohaldur – toim) n-ö pandiks jätma isikuttõendava dokumendi, pärast kella 23 on külastusaeg läbi.