Väikelaste hambad on õnnetus seisus
Eestis on vähe täiskasvanuid, kes ei mäleta kooliaja õudusunenägu – kui arstikabinetis seadis end sisse hambaarst. Juhtmerägastikus tolknesid suured puurid, mille vali vingumine ajas hirmu naha vahele tugevaimagi närvikavaga õpilasele. See oli õuduste tuba Nõukogude moodi. Pärast traumeerivat ravikogemust tuli plomm juba kolm päeva hiljem nätsu närides lopsti august välja. Hirmujudin käis üle selja – jälle arsti juurde!
Kuigi praegu on hambaravi muutunud palju inimsõbralikumaks, ei taha endiselt ükski laps hea meelega arsti juurde minna. Ometi peavad seda tegema juba kaheaastased, kes tuuakse katkiste hammastega esimest korda kontrolli. Lapsevanem soovib narkoosiga ravi.
Kord aastas arsti juurde
Väikelaste hambaid uurinud Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku lasteosakonna hambaravi arst-õppejõud Jana Olak teatab, et Eestis esineb 42 protsendil kahe- kuni nelja-aastastest lastest hambakaaries. “Loomulikult pole seis hea. Põhjamaadele me veel järele ei jõua. Neil on väga terved hambad. Tõenäoliselt on probleem lapsevanemate teadlikkuses,” leiab Olak.
Võiks ju arvata, et elu on edasi läinud ja lapsevanemad oma järeltulijate hammaste korrashoiust teadlikumad, aga võta näpust! Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku arsti-õppejõu Rita Nõmmela sõnul on meie väikelaste hambad väga viletsas seisus.
Võrreldes Nõukogude ajaga pole olukord karvavõrdki paranenud, sest lapsevanemad on ju pärit sellest käegalöömise ajast. Nõmmela sõnul on juba lasteaias 72 protsendil lastest katkised hambad.
Magusaga poputatud lapsed
“Muidugi on meie lapsed hästi hoolitsetud ja ülepoputatud, seda aga suhkru ja magusa söömise osas,” tõdeb Nõmmela. “Hambaid nad ei pese.”
Nõmmela on nördinud selle üle, et vanem tuleb lapsega arsti juurde alles siis, kui häda on nii suur, et auke peab parandama narkoosi all. Esimest korda peaks kontrolli minema siis, kui probleeme veel ei ole: sel juhul ei seosta laps hammaste kontrollimist ebameeldiva tundega.
Hambaarsti juurde võiks minna juba aasta-pooleteisevanuse lapsega ja kontrollis võiks käia kord-paar aasta jooksul.
Samuti ei tohiks lapsesse alateadlikku hirmu süstida jutuga, et ega hambaarst haiget ei tee. Kui laps ei osanud enne midagi karta, siis pärast sellist hoiatust kardab ta juba kindlasti. Esimese arstikülastuse võib muuta lapsele hoopis põnevaks ootuseks, kui rääkida, et tädil on mänguasju ning ta vaatab korraks suhu ja kiidab lapse ilusaid hambaid.
Kohe hambaid pesema!
Esimesed hambad tulevad tavaliselt pooleaastaselt ja juba siis peaks neid hakkama sõrmeotsaharjaga pesema. Kuni viieaastase lapse hambaid peaksid vanemad kindlasti ise harjama, sest laps veel ei oska. “Lihtsam on ju mitte midagi teha,” on Nõmmela nördinud, et lapsed peavad selle pärast kannatama.
Ta kirjeldab olukorda, kus üks ema tõi oma teismelise poja arsti juurde alles siis, kui jäävhammas oli juureni ära lagunenud. Küsimusele, miks varem ei tuldud, vastas lapsevanem, et poiss ei tahtnud. Nõmmela meelest vastutavad vanemad sellise olukorra eest. Ta soovitab lapsed kindlasti arsti juurde saata, sest neile on ravi tasuta ja iga väike auk tuleks kohe korda teha.
Hammastele teeb suurt kahju ka vanemate jõukus ja magusa kättesaadavus. “Lapsed on rafineeritud toidu mugimisest paksuks läinud. Toitumine on hammaste seisukohalt väga tähtis. Lapsed aga näksivad ja mugivad pidevalt. Taskuraha eest ostetakse maiust, koolipuhvet on õudne õnnetus,” ütleb Nõmmela.
Hooldus algab emast
Lapseootel naine peaks korralikult oma hambaid pesema ja laskma parandada ka kõik augud. Lapse sünniks peaks hambad korda saama, et suus oleks võimalikult vähe hambakaariest tekitavaid mikroobe, mis võiks lapsele edasi kanduda. Seepärast ei tohi vanemad kasutada lapsega ühiseid lusikaid ega toidunõusid. Mahakukkunud lutti ei tohi ema oma suhu panna.
Järgmiseks ohuks võib osutuda lutipudel. Jana Olaki sõnul on lutipudelist põhjustatud kaaries vanema tekitatud, probleem on lapse vales toitmises ja puudulikus suuhügieenis. “Tüüpiline on, et laps jääb lutipudeliga magama, toit suus. Selles pudelis ei peagi alati olema magusat sisaldav jook. Piisab ka piimast ja rinnapiimast, kui laps saab väga tihti rinda,” hoiatab Olak. “Loomulikult on rinnapiim väikelapse muude jookide ja söökidega võrreldes kõige ohutum, aga mitte täiesti ohutu.”
Kuna mahla kiidetakse kasulikuks, annab mõni ema seda oma lapsele iga natukese aja tagant. Siin toimivad koos suhkur ja hape ning tagajärjeks on jällegi hammaste lagunemine. Laps ei tohi jääda magama lutipudeliga või pärast imetamist rinna otsa. Enne magama jäämist tuleks anda joogiks puhast vett.
Paljud vanemad arvavad ka, et mis neist piimahammastest ravida, tulevad teised ju nagunii peagi välja. “Muidugi tulevad need ära, kuid enamikul juhtudel tõmbab arst need välja ja tavaliselt on laps enne pikalt valu kannatanud,” ütleb Olak.
Vanem peaks hambapesul aitama
•• Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem. Kaariesest on kahjustunud juba kahe-kolmeaastaste laste hambad.
•• Kaariest põhjustavad süsivesikutest ja magusainetest üle-küllastatud toit ja selle pikaajaline kontakt hambapinnaga. Ohtlikud on lutsukommid, mida lapsed imevad tundide kaupa.
•• Hambaid tuleb hakata pesema kohe, kui need on lõikunud. Imikute hambaid on mugavam pesta nn sõrmeotsaharjaga, mis on pehmest kummist ja käib vanema sõrme otsa.
•• Pesta võib ainult veega või väikelastele mõeldud fluorita hambapastaga, mis on müügil apteekides.
•• Väikelapsele sobib kõige väiksem ja pehmem hambahari, mis müügil on.
•• Hambaid tuleb pesta kaks-kolm minutit hommikul ja kindlasti õhtul enne magamaminekut.
•• Alla viie-kuueaastane laps ei ole ise suuteline hambaid puhtaks pesema.
Allikas: www.ut.ee/tervis/hambad
Hammaste lõikumine
Ülemised hambad
•• keskmine lõikehammas 7. kuul
•• külgmine lõikehammas 9. kuul
•• kaniin ehk silmahammas
18. kuul
•• eesmine purihammas 14. kuul
•• tagumine purihammas 24. kuul
Alumised hambad
•• tagumine purihammas 20. kuul
•• eesmine purihammas 12. kuul
•• kaniin ehk silmahammas
16. kuul
•• külgmine lõikehammas 7. kuul
•• keskmine lõikehammas 6. kuul
