Välismaa meelitab noored mehed kodust ära

Välismaale tööle minnes ei osata ette näha kaasnevaid raskusi ja kurbi tagajärgi pereelule.

Kui palju on mehi enne ja pärast euroliiduga liitumist välismaale tööle läinud, ei tea täpselt keegi. Lahkujaid on tuhandetes. Pere saab küll haljamale oksale, aga selle eest peavad kõik pereliikmed ka lõivu maksma.

26aastase Aive (nimi muudetud) mees töötas Soomes poolteist aastat katusemeistrina. Aive jäi koju neljase poja ja pooleaastase tütrega. Soojal ajal käis mees kodus igal nädalavahetusel – tuli reede hilisõhtul ja asutas pühapäeva lõunast end tagasi Soome. Talvel käis mees kodus üle kahe nädala.

Kui mees kodus käis, aitas ta naist nii palju kui suutis. Nii kulus enamasti aeg katkiste asjade parandamisele ja muude meestetööde tegemisele. Omavahel olemiseks aega enam ei jäänud.

Kõige raskemalt elas isa eemalolekut üle nelja-aastane poeg. “Ta ei kuulanud enam sõna, hakkas väikese õe lutti imema, loopis kartuleid vastu seina. Kui issi helistas, polnud ta nõus temaga rääkima.” Suhtlemine hakkas paremini laabuma siis, kui majja soetati arvuti. Veebikaamera ning Skype tõid isa perele lähemale.

Suhete lähedus päästab

Päris murelikuks tegi vanemad aga see, kui poiss hakkas pükse määrima ja alla pissima. Kuulnud pere viimastest sündmusest, arvas üks Tallinna arst, et tegu on psühholoogilise probleemiga. Poja rasked üleelamised oli ka üks kaalukamatest põhjustest, miks pereisa Soomest ära tuli.

26aastase Merili (nimi muudetud) mees oli välismaal üle poole aasta. Ta töötas nii Soomes kui ka Rootsis ajal, kui naine nende esimest last ootas. Kodus käis ta kord-kaks kuus. “Inimene harjub kõigega. Me igast väikesest asjast probleemi ei tekita. Oleme mõistlikud inimesed,” ütleb naine tagantjärgi.

Psühholoog Jüri Uljase sõnul sõltuvad probleemid, mille pereisa töötamine välismaal endaga kaasa toob paljudest teguritest nagu näiteks suhete taustast, lähedusest ja seotusest, kodus käimise sagedusest ning ka eelnevast välismaal töötamise kogemusest. Kui pereisa töötab välismaal aasta või paar, võib see suhet isegi tugevdada. Oluline on, kui tihedalt ollakse kontaktis ja kuidas suudetakse lähedust hoida. “Et peresuhetes on paratamatult ka majanduslik olukord olulisel kohal, siis selle paranemine võib mitmeid asju paremaks muuta. Nii näiteks on eemalviibitud aega võimalik kompenseerida ühise reisiga, mis suhteid tugevdab.” Kui aga juba välismaale tööle minnes puudub suhetes lähedus, pole Uljase sõnul võimalik seda ka eemal viibides hoida.

Ka laste seisukohalt on võimalik sellist lühiajalist eemalviibimist korvata, isa tulek on justkui suur pidupäev. Ema võib lastele rääkida sellest, mida isa ütleb ja arvab, kui tagasi tuleb. See tähendab Uljase sõnul, et kuigi isa on eemal, osaleb ta ikkagi lapse kasvatamisel.

Meeste jaoks võib raskeks kujuneda ka kohanemine. Kui alguses oli võõrsil kõik ilus ja tore, siis tasapisi tuleb ikka tüdimus.

Üheks kohanematuse märgiks on inimese võimetus nalja teha. Osad hakkavad alkoholi tarvitama. Et see ei aita stressi maandada, kuhjub väsimus, mingi aja järel on ka haigused kergemad tulema. Uljase sõnul jääb kõige raskem aeg 6 ja 18 kuu vahele. Olulisel kohal on ka sotsiaalne toetus – kui palju on ees rahvuskaaslasi ja milline on perekonna tugi.