“Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et kui isik enne abiellumist saab eluruumide erastamise teel korteri kui ka vallasasja omanikuks, siis pärast abiellumist korteriomandi seadmisel ei muutu see abikaasade ühisvaraks ka siis kui korteriomand tekkis (korter kinnistati) abielusuhete ajal,” teatab Riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane. Ta juhib tähelepanu veel sellele, et maa ostueesõigusega erastamisel tekib perekonnaseadusest tulenevalt kinnistule abikaasade ühisomand ka siis, kui seal asuvad hooned kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka.

Juriidiliste terminite rägastikus aitab selgust luua Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik Liis Hallik, kes selgitab, et abikaasade vara kuuluvus ainu- või ühis-omandisse sõltub eelkõige asja omandamise ajast. Perekonnaseaduse kohaselt on abielu jooksul omandatud vara ühisvara. Ühe abikaasa lahusvaraks on aga temale enne abiellumist kuulunud asjad, samuti abielu jooksul saadud kingitused või pärimise teel omandatud vara, ning kõik asjad, mis on soetatud pärast lahutust.

Kohtupraktika

Halliku sõnul on kohtupraktikas eelkõige tekitanud probleeme omandireformi käigus vallasasjade muutmine kinnisasjadeks. “Nagu märgitud, sõltub perekonnaseaduse kohaselt asja kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka eelkõige selle omandamise ajast. Perekonnaseadus ei täpsusta, millal toimub asja omandamine,” selgitab Hallik. Seega on kohtupraktika lahendada küsimus, kas kinnistu või korteri omandamise ajaks lugeda selle soetamist vallasasjana või hoopis kinnistamise hetke.

Riigikohtu senise praktika kohaselt omandatakse kinnis-

asi kinnistusraamatusse kandmisega, nagu tuleneb ka asja-õigusseadusest. Nii muutub vallasasjana vaid ühele abikaasale kuulunud hoone abielu ajal maa erastamise ja kinnistamisega abikaasade ühisvaraks.