Vanainimese pearingluse taga võib olla tõsisem haigus

 Püsti seis­mi­se ajal tek­ki­va vererõhu liig­se lan­gu­se­ga seo­tud pea­ring­lus ehk or­tos­taa­ti­li­ne hüpo­ten­sioon (OH) pole eral­di­sei­sev hai­gus, vaid sümp­tom. Ent see on olu­li­ne sümp­tom, mil­le kor­duv esi­ne­mi­ne on seo­tud aju ve­re­va­rus­tu­se häi­re­te­ga, mis oma­kor­da põhjus­ta­vad aju-in­fark­te, trau­maa­ti­li­si kuk­ku­mi­si. Sel­lis­te näh­tu­de­ga va­ne­ma-ealis­te pat­sien­ti­de hul­gas tõstab see su­re­mus­ris­ki 2–3 kor­da.

Ida-Tal­lin­na kesk­haig­la kar­dio­loo­gia­po­lik­lii­ni­ku va­ne­mars­ti Anu Hed­ma­ni sõnul esi­neb se­da  sa­ge­da­mi­ni üle 65-aas­tas­tel ja see on seo­tud ve­re­soon­kon­na lup­ju­misp­rot­ses­si­ga. Eri and­me­tel esi­neb se­da 5–30% protsendil va­ne­maea­li­sest rah­vas­ti­kust.  

See ei ole tõsi­ne hai­gus, kuid kui see jääb tä­he­le­pa­nu­ta, võib sel­le kor­du­mi­ne viia aju ve­re­varus­tu­se häi­re­te­ni ning trau­maa­ti­lis­te kuk­ku­mis­te­ni. Seepärast on Anu Hed­ma­ni sõnul olu­li­ne, et ini­me­sed suu­dak­sid se­da en­dal tu­vas­ta­da ja võtta ka­su­tu­se­le va­ja­lik­ke meet­meid.

„Ve­rerõhu­ra­vi tih­ti­pea­le pä­ris ära jät­ta ei ole võima­lik, sest ra­vi­ma­ta ve­rerõhu­hai­gus on kind­las­ti oht­li­kum kui aju­ti­ne ve­rerõhu lan­gus. Kuid ve­rerõhu ülemää­rast lan­gust on tea­tud olu­kor­da­des liht­sa­te võte­te­ga võima­lik täie­li­kult ära hoi­da, kui on tea­da, mis olu­kor­ras vererõhu lan­gus toi­mus. Olu­li­sim on pii­sa­va ve­de­li­ku tar­bi­mi­ne.”

Mõõda vererõhku püstiasendis

Üht­la­si in­nus­tab ta ka ars­te ea­ka­ma­tel ve­rerõhku mõõtma püstia­sen­dis, sest muul moel OH-d diag­noo­si­da po­le võima­lik. „Se­da liht­sat, kuid tih­ti eba­mu­ga­vat diag­nos­ti­list võtet võiks klii­ni­li­ses prak­ti­kas roh­kem ka­su­ta­da, sest see ei ole liht­salt ohu­tu „va­nai­ni­me­se pea­ring­lu­s”. Sel­le ta­ga võib pei­tu­da hal­va prog­noo­si­ga hai­gus või sei­sund, mil­le põhju­si saaks edu­kalt nii väl­ti­da kui ka ra­vi­da.” Sa­ge­da­se­mad sümp­to­mid on jõue­tus, ii­vel­dus, pea- ja kaela­va­lu, peaui­ma­sus, nä­ge­mi­se- ja mä­luh­äi­red. Eri uu­ri­mus­te jär­gi on OH-st enim ohus­ta­tud nt dia­bee­ti­kud, hüper­too­ni­kud, Par­kin­so­ni hai­gu­se­ga pat­sien­did, ma­da­la ke­ha­mas­si in­dek­si­ga ehk kõhne­mad ini­me­sed ning lä­bipõetud aju- ja südame-in­fark­ti­ga pat­sien­did.

Põhjus võib pool­tel juh­tu­dest ol­la tin­gi­tud ka ra­vi­mi­test. Se­da on sa­ge­da­mi­ni tä­hel­da­tud ve­rerõhu­ra­vi (ka muud ra­vi­mid) saa­va­tel ini­mes­tel. Sa­mu­ti võib põhju­seks ol­la ve­re­ma­hu lan­gus. Kui tea­me põhjust, saab OH-d täie­li­kult ära hoi­da, ka­su­ta­des liht­said mit­te­me­di­ka­men­toos­seid võtteid.

Nõuandeid!

Mida vältida:

•• suurt kõhutäit, süsivesikute rikast toitu, magusaid jooke, liigset alkoholi, kuuma keskkonda;

•• vedeliku puudust;

•• pikaaegset seismist;

•• kiiret püstitõusmist;

•• käte tõstmist üle õlavöötme;

•• füüsilist ülepingutamist, kõrget palavikku;

•• ülemäärast pingutust WC-s.

Soovitused:

•• klaas vett enne tõusmist;

•• jalalabaharjutused või istudes „marssimine” enne püsti-tõusmist, istmikulihaste pingutusharjutused;

•• süüa vähem, ent tihemini;

;•• juua kohvi söögiga koos;

•• kasutada tugisukki;

•• planeerida rohkem elutegevust õhtusele ajale, sest OH on tavaliselt enne lõunat;

•• tõsta voodi peapoolt 5–20 kraadi.