Nahavähki on võimalik varakult avastada, ent sellest hoolimata on suremus nahavähki eelkõige melanoomi tõttu Eestis kõrge. Ida-Tallinna keskhaigla dermatoveneroloogi Ave Vahlbergi sõnul ohustab nahavähki haigestumine eelkõige heledanahalisi ehk I ja II fototüübiga inimesi. „Nahavähki esineb kõigil rassidel, kuid enamasti on see europiidse rassi probleem.”

Eesti vähiliidu andmetel avastatakse igal aastal maailmas kaks-kolm miljonit naha sarvkihist lähtunud vähki ja 132 000 melanoomi. 2006. aastal diagnoositi Euroopa Liidu riikides 13 000 melanoomist põhjustatud surma, uutes liikmesriikides on suremus suurem. Haigestumine nahavähki tõuseb proportsioonis osoonikihi vähenemisega stratosfääris. Ainus tõestatud ja teadaolev faktor nahavähi tekkes on UV-kiirgus. „Melanoomi tekkes on oluline vahelduv intensiivne UV-kiirgus, lamerakk-vähi tekkes kumulatiivne UV-kiirgus. Olulist rolli mängib ka pärilik eelsoodumus,” hoiatab Vahlberg. „Seetõttu saab soovitada vältida päikesepõletusi. Oluliseks peetakse laste kaitsmist ülemäärase UV-kiirguse eest, sest päikesepõletuste arv lapseeas suurendab riski saada nahavähk elu jooksul.”

Mida rohkem villidega kulgevaid päikesepõletusi on elu jooksul olnud, seda suurem on tõenäosus haigestuda melanoomi. Riided, (peakate, särk) annavad päikesepõletuse eest parema kaitse kui päikesekaitsefaktoriga kreemid. Vahlberg soovitab mõlemaid kombineerida. Solaariumis käimist ta ei soovita. 10% kõikidest melanoomidest on perekondlikud, st kui kahel esimese astme sugulasel on diagnoositud melanoom (ema, isa, õed, vennad, lapsed), suureneb tõenäosus melanoomi haigestuda poole võrra. Väikelastel on nahavähki harva. Seda võib esineda juhul, kui sünnihetkel on lapsel suurem kui seitsmesentimeetrine neevus (rahvakeeli sünnimärk).

Märka muutusi

Nahavähki on võimalik avastada oluliselt varem kui muid vähivorme, sest muutused on nahal näha. Mida varem arstid nahavähile jaole saavad, seda parem. Melanoomi kahtluse korral tehakse uuring ning eemaldatakse kirurgiliselt kas kogu haiguskolle või osa sellest. Varases arengustaadiumis melanoom kasvab ainult naha pinnakihis ja on täielikult ravitav väikese kirurgilise protseduuriga.

Kui pindmist melanoomi ei eemaldata õigel ajal, jõuab nahas sü-gavusse kasvav melanoom veresoonte ja lümfisüsteemini. Et seda vältida, tuleks järjepidevalt tegeleda enesevaatlusega. Parim taktika on jälgida uue, teistest erineva neevuse, nahalesiooni (kolde) teket. „See meetod toodab küll palju valepositiivsust, kuid võimaldab avastada kasvajad varakult. Samamoodi tuleb jälgida olemas-olevate neevuste muutust värvis ja kujus,” soovitab Vahlberg. Parimaks enesevaatluse intervalliks peetakse kolme kuud. Melanoomi riskirühma kuuluv inimene peaks enesevaatlust tegema kord kuus.