----

Üliõpilaskorporatsioonide ja -seltside volbripidustuste hulka kuulub ka Tartus Toomemäel asuva Karl Ernst von Baeri kuju pea pesemine shampusega. Traditsiooniliselt teevad seda kaks EÜS-i noorliiget, kes kuuluvad Kaarel Tarandi akadeemilisse perekonda.

TÕNU NOORITS

Praegused tudengid ei astu akadeemilistesse organisatsioonidesse mitte nende kuulsusrikka mineviku pärast, vaid pigem otsivad huvitavat sõpruskonda, mis koondaks erinevate erialadel õppinuid. Paari vaiksema aasta järel on tung tudengiorganisatsioonidesse taas peaaegu sama suur kui 1990. aastate alguses.

"Praegusaja ideaalideta ühiskonnas on päris mõnus ja turvaline kuuluda väiksesse intiimsesse kooslusse, kus ideaalid ja vaated on selgelt paigas ning inimesed ei häbene neid austada ja teenida," nentis homme 130. sünnipäeva tähistava Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevliige Indrek Ibrus. "Või-malus pühenduda millegi suurema teenimisele kui vaid iseenda karjäär ja juhuslikud huvid ning teha seda koos teiste eesti noorema põlve helgemate peadega, annab elule justkui mõtte või vähemalt lisab sellele kõvasti pinget ja särtsu."

Karjääritegijad lahkuvad peagi

"Otse karjääri pärast astub korporatsiooni vaid mõni üksik," sõnas korporatsiooni Sakala vilistlane, ettevõtja Parvel Pruunsild.

Tema sõnul on peamine see fluidum, mida noored mehed tunnevad kõigepealt korpide maju vaadates ning uhkete teklite ja värvilintidega liikmeid kohates. "Korporatsioon on ikkagi intiimne meeste organisatsioon ja selliseid peaaegu teisi polegi. Noori tõmbab sealne sõpruskond," ütles Pruunsild. Tema sõnul suureneb sõpruskond tunduvalt, kui organisatsiooni liikmeks astuda. "Mõnel juhul võib sellest tõepoolest ka karjääris kasu olla, sest kui sul on suur suhtlusringkond ja kui kedagi tööle otsitakse, siis võetakse vahel nende seast, keda teatakse," selgitas Pruunsild.

Teisalt kinnitatakse, et üksteise põhjalik tundmine on nii mõnelegi saanud karjääriredelil pigem takistuseks, sest lisaks headele külgedele on teistele peensusteni teada ka kaasliikme nõrkused. Aeg-ajalt pole mõni mees seda uskunud ja on organiseerunud vaikses lootuses kiiret karjääri teha. Pettumusega on ta aga peagi lahkunud, värvikandjaks sellised tegelased enamasti ei jõuagi.

Pruunsilla hinnangul jätavad võibolla korporatsioonidesse tulemata ülimoodsad klubinoored, sest neil on juba oma sõpruskond kuskil mujal välja kujunenud. "Samas, kui keegi klubinoore sõpradest tuleb, astub võib-olla temagi. Siis hakkab see noor mees üsna kiiresti ka ise muutuma, sest nad võtavad akadeemilised kombed omaks. Seda on tore vaadata, kuidas aasta-kahe jooksul nii mõnedki klubimõttelaadiga mehed ümber kehastuvad," rääkis Pruunsild.

Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna assistendi ja Amicitia tegevliikme Maris Müürsepa sõnul võib üks korporatsioonidega ühinemise põh-jusi olla inimesele oluline vajadus kuuluda mingisse gruppi. "Kahtlemata astuvad mõned neisse kohe esimesel kursusel, teadmata, mis need on, – lihtsalt huvist ja võibolla kunagi loetud "Jäälätete" või "Wikmani poiste" järgi. Vanemate kursuste astujate puhul mängib kindlasti rolli see, et otsitakse eneseteostusvõimalust," arvas Müür-sepp. Tema sõnul võib korporatsiooni astumise taga olla ka väljaspool olija soov näha, mis on seespool, soov olla asjaosaline.

"Peamiselt liigub ju korporatsioonide ümber kaks kumu. Üks on "jumal, jumal seal ainult juuakse", teine on aga nende äärmiselt salapärane ja veetlev võlu, mida ei saa väljasseisjad näha," rääkis Müür-sepp ning lükkas ümber ka "metsikute" tudengite seas leviva arvamuse, et neiud astuvad korporatsiooni nägusa korporandiga abiellumise soovist. "Kaasajal enam nii naiivseid astujaid küll ei ole, et nüüd kohe saabki korporandile mehele," ütles Müürsepp.

Müürsepa sõnul mängitakse korporatsioonis suur maailm väiksena läbi. "Kui palju saab noor mujal juhatada organisatsiooni, hoolitseda majaostmiste ja muude kinnisvaraga seotud asjade eest? See on üks hea enese proovile panemise ja kogemuste saamise võimalus," leidis Müürsepp, kelle kaks vanemat venda on samuti organiseerunud.

Ühiselamus jääb silmaring kitsaks

Seltsi- või korporatsioonimaja seinte vahel tegeldakse paljude asjadega, mis edasises elus kasulikuks osutuvad. Peetakse kõnekoosolekuid, mis arendavad eneseväljenduse oskust, pea igal nädalal esinevad noorliikmed ja rebased referaatidega, toimuvad tantsukursused ja laulutunnid. Rääkimata arvutikasutamise võimalusest ja nii mõnestki korralikust raamatukogust.

EÜS-i vilistlane Margus Kasterpalu on võrrelnud seltsis olemist täiskasvanud inimeste mänguga, kus kehtivad oma kindlad reeglid ning kus valestimängijat ootab karistus nagu igas teiseski mängus. Kuid sellise, demokraatlikel reeglitel põhineva mängu eesmärk on siiski alati üks – kasvatada terve vaimu ja kehaga inimesi, kes aitaksid Eesti elu edasi viia.

Ugala vilistlaskogu esimees, Tartu Ülikooli administratsioonidirektor Margus Ots lisas, et korporatsioonis saavad kokku väga erinevad inimesed. "Kõrvuti on äsja keskkooli lõpetanud 18–19- aastased ja vilistlased. Lisaks eri põlvkondadele puutub seal kokku ka erinevate erialade inimestega. Ainult kursusekaaslastega kuskil ühiselamus suheldes jääb silmaring kitsamaks," arvas vilistlane Ots.

130 aastat konservatiivsust

Arti Hilpus, EÜS-i vilistlaskogu esimees: "Homme 130-aastaseks saava Eesti Üliõpilaste Seltsi puhul ei saa üle ega ümber ajaloost. Minevikule annab erilise hõngu tõsiasi, et oldi esimene ja pikka aega ainuke üliõpilasorganisatsi-oon. Esimese sini-must-valge lipu lugu ja selle kujunemine rahvusvärvideks on saanud lausa legendaarse värvingu.

Enne Esimest maailmasõ-da oli EÜS-il ette näidata rida teedrajavaid kultuurisaavutusi, nagu vanavara ja rahvapärimuse kogumine, eestikeelse teaduskultuuri arendamine kirjastustegevus ning alusepanek ühele esinduslikumale eestikeelsele raamatukogule.

EÜS-i roll teisenes kõige enam pärast iseseisva riigi kättevõitmist 1920. aastate alguses. Eesti üliõpilaskonna kasv ja huvide mitmekesistumine olid teinud oma töö. Selts ei olnud ühtäkki enam kõikehõlmav organisatsioon, vaid üks paljudest. Olgu peale, et võrreldes teistega veidi omaette ja teatavas mõttes "kirik keset küla", ühendades endas nii üliõpilasseltsi kui ka korporatsiooni jooni.

Kultuuriline ja teaduslik töö kaotas seltsi seinte vahel senise tähenduse, sest selleks otstarbeks olid nüüd oma ülikool, vilistlaste eestvõttel asutatud Eesti Rahva Muuseum, ja üldse – oma riik, mis rahvuskultuuri korraldava töö endale võttis. Seltsi päris-osaks jäi liikmete isikuomaduste arendamine, et neist kasvaksid iseseisva mõtlemise, laia silmaringiga ja elus edasijõudvad kodanikud.

Et mõista seltsi toimimist, tuleb mõista üksikisiku ja kollektiivi suhet. Noorte meeste kasvatustöö on isikukeskne, sest just üksikud EÜS-i liikmed on need, kes tulevikus seltsi eesmärke ja põhimõtteid igapäevaelus teostavad.

Loovutada tuleb osa oma minast

Samas peab iga seltsivend loovutama teatud osa oma minast ühise hüve nimel, kohandama isiklikku eluvaadet seltsi kui terviku väärtustega. Lõpututes omavahelistes vestlustes ümmarguse laua taga Tartus, EÜS-i maja hallis kujuneb ühine tõde ja eluhoiak, mida ei suruta peale, kuid mis on liikmeskonna kokkukuuluvuse ja ühiste ettevõtmiste alus. Hoiak, mida peavad iseloomustama aumehelikkus, sallivus, lugupidamine demokraatia ja õigusriigi põhimõtete vastu.

Küllap on mõnigi kaasvõitleja täheldanud, et teatud perioodil üliõpilaspõlves kipub selts tema elus jäägitult domineerima, nii et ühised asjad neelavad valdava osa vabast ajast ja jalad kannavad ta otsekui hajameelselt Jaan Tõnissoni tänava majja number 1. Meenub lugu kahest noormehest, kes 1990-ndate algul liitusid seltsiga enda jutu järgi selleks, et üritada seda organisatsiooni seestpoolt lõhki ajada. Tegelik tulemus oli, et praeguseks on mõlemast saanud markantsed vilistlased ning selts on neelanud hoopis nemad.

EÜS ei ole poliitiline organisatsioon

EÜS ei ole poliitiline organisatsioon ning on aja jooksul oma siseelus kujundanud head tavad, mis välistavad parteipoliitilise kukepoksi kandumise üle maja lävepaku. Ka ei ole seltsi eesmärk sekkuda organisatsioonina riigi ja ühiskonna juhtimisse. Nagu öeldud – kõike, mida selts ühiskonnas näha soovib, püüab ta õpetada oma liikmetele, kes siis teostavad seda iseseisvas elus oma parima arusaamise kohaselt.

Teine maailmasõda paiskas kolmandiku EÜS-i liikmeskonnast sõjapõgenikena välismaale. Sellest alates on EÜS olnud mitte ainult rahvuslik, vaid ka globaalne organisatsioon. Kuigi seltsi tegevuse põhiraskus on ammu kandunud tagasi kodumaale, on väliskoondustel jätkuv väärtus: õpitakse tundma elu nende asukohamaadel, ka aitab tugev seltsivendlus siluda neid lahkarvamusi, mis pika lahusoleku tagajärjel kodu- ja väliseestlaste vahel kohati tekivad.

Nii läheb EÜS põhimõtetes ja tavades konservatiivsena, kuid igapäevaelu väljakutsetele paindlikult kohanedes vastu uuele aastatuhandele. Hoolimata EÜS-i eluea jooksul toimunud murrangulistest muutustest ei ole seltsi tuum muutunud.

Akadeemilised tudengiorganisatsioonid Eestis

Eesti Üliõpilaste Selts. Värvid: sinine-must-valge. Asutatud: 7. 04. 1870

Taasasutatud Eestis: 1. 12. 1988. Vapikiri: Fortiter in re, suaviter in modo.

Liikmeskond: ligi 800.

Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala. Asutatud: Peterburis 13. 11. 1884.

Taasasutatud Eestis: 26. 11. 1989. Lipukiri: Töö isamaa kasuks!

Liikmeskond: ligi 200.

Korp! Vironia. Värvid: violett-must-valge. Asutatud: 26. 11. 1900. Taas-asutatud Eestis: 23. 02. 1989. Lipukiri: Ühisus, kindlus, ausus!

Liikmeskond: ligi 550.

Korp! Fraternitas Estica. Värvid: sinine-roheline-valge. Asutatud: 9.05. 1907. Taasasutatud Eestis: 6. 05. 1989. Lipukiri: Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, eesti rahvas! Liikmeskond: ligi 400.

Üliõpilasselts Liivika. Asutatud: 21. 04. 1909. Taasasutatud Eestis: 26. 07. 1991. Liikmeskond: ligi 250.

Korp! Sakala. Värvid: sinine-violett-valge. Asutatud: 14. 11. 1909.

Taasasutatud Eestis: 3. 03. 1989. Lipukiri: Üks kõigi eest, kõik ühe eest! Liikmeskond: ligi 400.

Eesti Naisüliõpilaste Selts. Asutatud: 14. 11. 1911. Taasasutatud Eestis: 14. 11. 1988. Põhimõtted: rahvuslus, individuaalsus, demokraatlikkus

Liikmeskond: ligi 600.

Korp! Ugala. Värvid: must-sinine-valge. Asutatud: 28. 10. 1913. Taas-asutatud Eestis: 17. 12. 1988. Lipukiri: Isamaa, sõprus, ausus!

Liikmeskond: ligi 350.

Korp! Rotalia. Värvid: sinine-must-heleroheline. Asutatud: 10. 11. 1913.

Taasasutatud: 30. 12. 1988. Lipukiri: Eestimaa, mu isamaa!

Liikmeskond: ligi 600.

Korp! Fraternitas Liviensis. Värvid: violett-roheline-valge. Asutatud: 28. 01. 1918. Taasasutatud Eestis: 29. 12. 1988. Lipukiri: Vendlus, ausus, hoolsus! Liikmeskond: ligi 200.

Eesti Üliõpilaste Selts Veljesto. Asutatud: 24. 02. 1920. Taasasutatud Eestis: 26. 05. 1989. Liikmeskond: ligi 150.

Korp! Filiae Patriae. Värvid: valge-punane-roheline. Asutatud: 27. 10. 1920. Taasasutatud Eestis: 17. 02. 1989. Lipukiri: Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! Liikmeskond: ligi 800.

Korp! Revelia. Värvid: roheline-must-valge. Asutatud: 3. 12. 1920.

Taasasutatud Eestis: 31. 03. 1989. Lipukiri: Üks kõigi, kõik ühe eest!

Liikmeskond: ligi 150.

Üliõpilaste Selts Raimla. Asutatud: 22. 12. 1922. Taasasutatud Tartus: 4. 09. 1989. Liikmeskond: ligi 150.

Korp! Indla. Värvid: kirsipruun-valge-roheline. Asutatud: 7. 03. 1924. Taasasutatud Eestis: 31. 03. 1989. Lipukiri: Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! Liikmeskond: ligi 180.

Korp! Amicitia. Värvid: helelilla-tumeroheline-kuldne. Asutatud: 21. 11. 1924. Taasasutatud Eestis: 28. 04. 1989. Lipukiri: Per aspera ad astra!

Liikmeskond: ligi 250.

Korp! Fraternitas Tartuensis. Värvid: roheline-valge-violett. Asutatud: 27. 03. 1929. Taasasutatud Eestis: 3. 03. 1989. Lipukiri: Pidevas töös, tõe valguses, elurõõmsalt tulevikku! Liikmeskond: ligi 150.

Korp! Arminia Dorpatensis. Asutatud: 24. 10. 1850. Taasasutatud: 2. 05. 1994. Lipukiri: Jumal, vabadus, isamaa! Liikmeskond: ligi 50.

Korp! Tehnola. Värvid: must-roheline-valge.Asutatud: 23. 10. 1921.

Taasasutatud Eestis: 22. 05. 1989. Lipukiri: kindlus, ausus, vendlus.

Korp! Lembela. Värvid: beezh-roheline-violett. Asutatud: 1924. Taasasutatud: 1991.

Korp! Leola. Värvid: violett-kollane-valge. Asutatud: 16.10. 1920.Taasasutatud: 1989.

Korp! Ave. Värvid: tibukollane-must-valge. Asutatud: 29.10.1987.

Fraternitas Fennica. Värvid: kuldne-must-valge. Taasasutatud 1994.