Võta risk enda kohta rohkem teada saada
Tarbimisühiskonna eesmärk näikse justkui olevat õnne osta. Ometi ei õnnestu see kellelgi ja pärast suurt rahakulutust jätkub rahulolu vaid lühikeseks ajaks. Siis on vaja uut annust.
Aga on meil muud valikut? Vaikselt nagu mullamutid urus tegutsevad erisugused terapeudid, kes õpetavad teist teed õnne ja rahuloluni. Või aitavad lahendada probleeme, mille sasipuntrasse oleme juba pikemat aega takerdunud. Üks enesearenduse vorm on geštaltteraapia.
Teraapia toimub nädalalõpus ja rühmades ning inimene hakkab endas märkama asju, millest tal varem aimugi polnud. Või lahendab minevikuhallituses kõdunevad olukorrad. Kellel on julgust kaugemale oma sisemusse piiluda, need lähevad edasi terapeudiõppesse. Praegu geštaltteraapiaalast lõputööd koostavale Kaire Varrakule on geštalt muutunud elustiiliks. Ta julgustab huvilisi sellega kas või esialgset tutvust tegema.
•• Kaire Varrak, kellele on mõeldud geštaltteraapia terapeudi õpe?
Terapeudiõppesse võiks minna need, kes tahavad hakata inimestega töötama. Ülikooli psühholoogiaharidus annab teoreetilised teadmised selle kohta, mis inimestega psühholoogilises plaanis toimub, kuid annab enamasti vähe praktilist kogemust. Praktilises nõustamistöös on üks olulisemaid asju hoopis see, kuidas psühholoog või terapeut ise endaga selles situatsioonis toime tuleb. Ta ei tohi oma probleeme kliendi omadega segamini ajada, samuti ei tohi kliendi probleemid tema elu üle võtta. Vastasel juhul on temast kliendile rohkem segadust kui abi. On tähtis, et terapeudina töötada soovija oleks enesest ja oma iseärasustest hästi teadlik.
Lisaks teooriale on rõhk tööl endaga. Vaid oma teemade läbitöötamise kaudu tuleb oskus aidata teisi. See erineb mõnest teisest terapeudiõppest, kus lahenduskäike õpetatakse pigem teoreetiliselt.
•• Millised on geštaldi põhimõtted?
Geštaltterapeudiks õppija peaks mõtlema laadis, mida iseloomustavad kolm märksõna: austus, tagasihoidlikkus ja kaasa-
elamine. Austan oma klienti ega arva, et tema probleemid on tobedad ja mina olen kuidagi oluliselt targem inimene. Iga inimene on iseenda ekspert ja võimeline enese eest vastutust võtma, terapeudi asi on teda lahendusi otsides toetada, mitte enda järel vedada suunas, mis terapeudile endale õige tundub.
Inimesel on kujutluspilt, kuidas ta tahab oma elu muuta, terapeut ei anna siin hinnanguid. Hea teraapia eeldus on, et terapeut on võimeline kliendi teemadele tõeliselt kaasa elama. Mõistma, miks asjad tema elus on nii kujunenud, samas vastanduma sellele, mis on võlts ja kohatu. Vastanduma hoolides, mitte põlgusega.
•• Mis eeldused peavad olema täidetud, et õppes osaleda?
Geštaltterapeudi õppesse tuleku eeldus on kõrgharidus ja eelnev rühmatöö kogemus. Vastuvõtmisel arvestatakse inimese isiksuslikku sobivust väga tõsiselt. Iga õppeaasta lõpus on eksam, kus hinnatakse ka õppija enese arengut. Hiljemalt neljanda aasta alguseks on enamasti selge, kas temast tuleb hea terapeut või mitte. Tegelikult ei ole terapeudiks saamise eeldus üliinimene olemine, pigem inimlik ja avatud olemine.
•• Kas on inimesi, kellele terapeudiõpe ei sobi?
Terapeudiõppesse ei maksa tulla, kui tahetakse teiste kohta intellektuaalseid teadmisi saada või teiste pealt õppida. Inimene peab olema valmis vastanduma samadele teemadele, mis hiljem saavad tema töö sisuks. Vaid nii suudab ta hiljem olla tõeliselt empaatiline ja mõista, mis toimub tema klientidega. Ja vaid nii suudab ta hakata aru saama, kust läheb piir tema enese ja ümbritsevate vahel. Kõikidele selline töötamisviis ei sobi, seega on esiteks vajalik inimese enese valmisolek riskida endast midagi rohkem teada saada.
•• Mida saab inimene omandatud oskustega peale hakata?
Õppida saab nii psühhoterapeudiks kui ka organisatsioonikonsultandiks. Mitte kõik, kes selle õppe lõpetavad, ei saa terapeudiks. Mõni töötab organisatsioonidega, mõnest saab koolitaja.
Kuna kõige aluseks ja eelduseks on töö enesega, siis peaks terapeudiõppe lõpetanu olema igal juhul võitnud: paranenud on elukvaliteet ja suurenenud rahulolu ümbritseva ja suhetega.
Teraapiavormide ülevaade:
•• Geštaltteraapia on 1940. aastatel alguse saanud psühhoteraapia meetod, mille omapäraks on inimese terviklik käsitlus ning keskendumine siin-ja-praegu-kogemusele.
•• GIS Internationali korraldatav geštaltterapeutide väljaõpe on üks põhjalikumaid Skandinaavias (2530 tundi tööd nelja aasta jooksul). Õpe jaguneb kaheks perioodiks, millest esimesel keskendutakse tööle enesega, teisel tööle klientidega. Õppes osalemise eelduseks on varasem osalemine rühmatöös.
•• Psühhodraama on Jacob Levi Moreno (1892–1976) loodud filosoofia, psühholoogia, psühhoteraapia ja sellega seostuva metoodika koondnimetus. Psühho-draama on meetod, mille abil saab inimene uurida oma elu eri tahke ja tähendusi, mis ta neile andnud on.
•• Psühhodraama rakendaja koolitus kestab ligi kolm aastat ja pärast seda võib õppida psühhodraama lavastajaks, kokku ligi 6,5 aastat.
•• Pereteraapia on lühiajaline (3–20 seanssi), käsitleb peret kui süsteemi ning aitab peresuhteid muuta. See on toeks peret tabanud vapustustes.
•• Psühhoanalüütiline teraapia tugineb psühhoanalüüsi teooriale, mille looja oli Sigmund Freud, ja põhineb ideel, et suurt osa meie käitumisest, mõtetest ja suhtumisest reguleerib alateadvus. Patsiendil palutakse rääkida ja terapeut aitab tal näha alateadlikke soove, motivatsioone, mälestusi - eesmärgiga saavutada parem kontroll oma elu üle.
•• Kognitiiv-käitumisteraapia on lühiajaline (8–16 seanssi), probleemikeskne psühhoteraapia, mis kasutab nii kognitiivseid kui ka käitumuslikke meetodeid patsiendi emotsionaalsete probleemide leevendamiseks ja toimetulekuvõime soodustamiseks (Dobson, Shaw; 1995). Põhineb hüpoteesil, et inimese emotsioonid sõltuvad sellest, kuidas ta ümbritsevat tõlgendab.
Allikad: Moreno keskus ja E.G.U. Erapraksis
