Kell näitab juba üle keskpäeva, kui Rasmus Mägi tuleb Doha MM-i sportlaste hotelli ootamatult kitsukesse fuajeesse, istub kõrge seljatoega pehmele diivanile ja tunnistab, et pole eelisest õhtust saadik korralikult magada saanud. Vaid pisut rohkem kui 12 tundi tagasi sai lõplikult selgeks, et vahepeal juba käes olnud 400 m tõkkejooksu finaalikoht on peost libisenud.

Tulemuste poolest oligi Mägi poolfinaalide üheksas mees. Kui aga tema ees lõpetanud Kyron McMaster tõkke ebakorrektse ületamise eest diskvalifitseeriti, kerkis ta kaheksa finalisti hulka. Mägi oli juba staadionilt hotelli sõitnud, kui tuli teade, et McMasteri tiimi esitatud protest rahuldati ning ta ennistati finaali. Eestlased protestisid vastu, kuid see ei läinud läbi.

„Kõige rohkem on kahju, et ma ise ei jooksnud kiiremini. Kahju on ka sellest, et lasin ennast natuke ära lollitada ja korraks lootusel ja rõõmul pärale jõuda. Oleksin pidanud ettevaatlikum olema,“ alustab Mägi oma tunnete kirjeldamist. „Kergendusest, mis paarikümneks minutiks hinge tekkis, jäi vastik tunne.“