Aleksandr Apolinsky: riigireform ei tähenda ainult ametnike arvu vähendamist, vaid näiteks Eesti Võõrleegioni loomist ja konkurentsi tekitamist tervishoiusüsteemis

Viimastel kuudel on tehtud jõulisi pingutusi, et ühiskonnale peale suruda diskussiooni riigireformi vajadusest. Riiki olevat liiga palju, kõik see läheb maksumaksjale liiga palju maksma ning ressurss ei lähe sinna, kuhu vaja.

Siinkohal meenuvad kommunistide kampaaniad Nõukogude Liidus. Stalini ajal käisid pidevad kampaaniad, et ohjata bürokraatia kasvu ja selle ülalpidamiseks minevaid kulusid. Samas on nii väikese riigi puhul nagu Eesti bürokraatia kasvu piiramine igati loomulik. Bürokraatiale tõesti on omane pidevalt kasvada ning see kulude kasv olla hävitav mitte kuigi rikaste väikeriikide puhul, kus puudub võimalus eelarvemanöövriks. Olukord täna, kus Eestis avalikus sektoris on palgad kõrgemad kui erasektoris, on nonsenss.

Rahvas ei taha ärimeeste reforme

Isegi kui probleemi olemusega nõustuda, siis järgmisena peaks küsima, kas riigireformi on võimalik ka reaalselt teostada, kuna selle elluviimine nõuab poliitilist võimu, sageli suisa poliitiliste jõudude konsensust. Poliitilise võimu saamiseks peab minema valimistele ja saama rahvalt mandaadi. Aga kas riigireformi loosungi all on võimalik võimule tulla? Pealtnäha lihtne küsimus.