Li­saee­lar­ve­ga ei ku­jun­da­tud ümber mit­te ai­nult tu­lu­baas, vaid ka põhi­sea­du­ses si­sal­du­vad väär­tus­hin­nan­gud.

Põhi­sea­dus si­sal­dab põhimõtteid, mis on põhiõigus­te si­sus­ta­mi­se ja kaits­mi­se nur­ga­ki­vid. Rii­gi­ko­hus on 16 aas­ta jook­sul la­du­nud neist õigus­rii­gi vun­da­men­di.

Mis põhimõte­test käib jutt? Üks neist on õigus­kind­lus, mis hõlmab õigus­sel­gu­se ja õiguspä­ra­se oo­tu­se print­sii­pi.

Igaühel peab ole­ma võima­lik ku­jun­da­da oma elu mõist­li­kus oo­tu­ses, et õigus­kor­ra­ga tal­le an­tud õigu­sed ja pan­dud ko­hus­tu­sed püsi­vad sta­biil­sed ega muu­tu ra­ba­valt eba­sood­sas suu­nas. Tei­se pen­sio­ni­sam­bas­se teh­ta­va­te rii­gi­pool­se­te mak­se­te pea­ta­mi­ne on ju­ba aja­lu­gu. Tä­na käi­be­mak­su­sea­du­ses ja kesk­kon­na­ta­su­de sea­du­ses keh­ti­ma ha­ka­nud muu­da­tu­sed ning õppe­lae­nu­de rii­gi­pool­se kus­tu­ta­mi­se lõpe­ta­mi­ne rii­va­vad in­ten­siiv­selt õiguspä­ra­se oo­tu­se põhimõtet.

Eel­öel­du ei tä­hen­da, et õigus­te pii­ra­mi­ne või soo­dus­tus­te lõpe­ta­mi­ne oleks lu­ba­ma­tu. Põhi­sea­dus ei ta­ga õiguspä­rast oo­tust, et head ajad jät­ku­vad, ega nõua keh­ti­va re­gu­lat­sioo­ni ki­vis­ta­mist. Õi­gus­suh­ted tu­leb muu­tu­nud olu­de­le ümber ku­jun­da­da. Iga sel­li­se ot­su­se­ga käi­vad ala­ti kaa­sas nii võit­jad kui ka kao­ta­jad. See on märk rii­gi teh­ta­va­te va­li­ku­te kee­ru­ku­sest. Õi­gus­kait­se keel­de tõlgi­tu­na tä­hen­dab see eri põhiõigus­te ning nen­de ta­ga pei­tu­va­te hu­vi­de ja väär­tus­te hoo­li­kat kaa­lu­mist.

Solidaarsuse sisutus

Ot­sus, kui­das ja ke­da ee­lar­vet kär­pi­des ee­lis­ta­da, on sea­du­sand­ja te­ha. See ei to­hi ol­la aga mee­le­vald­ne ja peab li­saks õigus­kind­lu­se põhimõtte­le ar­ves­ta­ma ka võrd­se koht­le­mi­se ja sot­siaal­rii­gi print­sii­bist läh­tu­va so­li­daar­su­se põhimõtet. Ras­kel ajal tä­hen­dab so­li­daar­sus va­lu ja­ga­mist. Vii­ma­se poo­le aas­ta jook­sul on so­li­daar­sus kui print­siip oma si­su mi­ne­ta­nud. Mee­nu­ta­gem kas või, kes on ee­lar­vekär­be­test pää­se­nud või kui õig­la­sed pais­ta­vad  hä­da­va­ja­li­kud muu­da­tu­sed töö­le­pin­gu­sea­du­ses.

Õi­gus­kind­lus tä­hen­dab muu hul­gas, et riik ei keh­tes­ta uut re­gu­lat­sioo­ni mee­le­vald­selt ja üleöö. Põhi­sea­du­se § 108 ko­ha­selt jõus­tub sea­dus kümnen­dal päe­val pä­rast aval­da­mist. Aja­va­he­mik sea­du­se vas­tuvõtmi­sest ku­ni jõus­tu­mi­se­ni peaks jät­ma isi­ku­te­le pii­sa­va aja sä­tes­ta­tud õigus­te ja ko­hus­tus­te­ga tut­vu­mi­seks ning oma te­ge­vu­se üm-ber­kor­ral­da­mi­seks.

Käi­be­mak­su­sea­du­se muu­da­tu­sed võeti vas­tu 18. juu­nil, aval­da­ti Rii­gi Tea­ta­jas 26. juu­nil ja jõus­tu­sid 1. juu­lil.

Aval­da­mi­se ja jõus­tu­mi­se va­he­le jäi ne­li päe­va, neist kaks puh­kep­äe­va. Kas see on pii­sav? Sel­leks tu­leb hin­na­ta õigus­suh­te muut­mi­se ula­tust ja sel­lest tu­le­ne­va­te ümber­kor­ral­dus­te va­ja­dust, sa­mu­ti se­da, kas muu­da­tus oli õigus­li­kus olus­ti­kus et­tenäh­tav või oo­ta­ma­tu.

Käi­be­mak­sumää­ra muut­mi­ne si­su­li­selt üleöö koor­mas ebamõist­li­kult et­tevõtjaid, põhjus­ta­des et­tenä­ge­ma­tuid ku­lu­tu­si. Muu­da­tus mõju­tab ju­ba sõlmi­tud le­pin­gu­te täit­mist. Võttes ar­ves­se rii­gi­juh­ti­de re­too­ri­kat ala­tes möö­du­nud sügi­sest, võib käi­be­mak­su tõst­mist pi­da­da oo­ta­ma­tuks.

Põhi­sea­dus­lik­ku­se hin­da­mi­ne on koh­tu kä­tes. Koh­tu­me­net­lu­se teeb aga kee­ru­li­seks as­jaolu, et vas­tu­sed pei­tu­vad seal, kus koh­tu­vad õigus ja po­lii­ti­ka. Tei­se li­saee­lar­ve­ga seo­tud muu­da­tus­te koh­tu­me­net­lus oleks õigus­kor­ra sta­biil­su­se hu­vi­des ter­vi­ta­tav ja pa­neks õigus­loo­jad ehk tõsi­se­malt mõtle­ma oma te­gu­de ta­gajär­ge­de­le.

Mis õigus­taks eelnõude kiir­me­net­lust? Vaiel­da­ma­tult pea­vad ole­ma kaa­lu­kad põhju­sed, näi­teks va­ja­dus rea­gee­ri­da ma­jan­du­ses toi­mu­va­le. Kuid ad­mi­nist­ra­tiiv­ne ja po­lii­ti­li­ne suut­ma­tus ot­su­seid õigeaeg­selt vas­tu võtta ei õigus­ta hea õigus­loo­me ta­va ei­ra­mist. Rii­gi­ko­gus esin­da­tud era­kon­da­de loi­dust ja koostöö puu­du­mist ei saa kom­pen­see­ri­da öötöö­ga. Kui bus­si­ju­hid ei to­hi üle ka­hek­sa tun­ni jär­jest roo­lis ol­la, miks siis ar­va­tak­se, et 24 tun­di ööp­äe­vas võib sea­du­si vas­tu võtta?

Hea õigus­loo­me ta­va eel­dab, et kaa­sa­tak­se as­jas­se puu­tu­vad isi­kud, analüüsi­tak­se ka­van­da­ta­va­te muu­da­tus­te mõju ja jäe­tak­se pii­sav aeg jõus­tu­mi­seks. See peab ta­ga­ma õigu­sak­ti­de ra­ken­da­ta­vu­se, seal­hul­gas õigus­sel­gu­se.

Mil­le­ni võib viia see, kui sea­du­se si­su po­le nor­mi ra­ken­da­ja­le ja ad­res­saa­di­le ühe­selt mõis­te­tav, näi­tas il­me­kalt Syl­ves­te­ri mak­su­vaid­lus. Tä­na jõus­tu­nud sea­dus­test ei ole töö­le­pin­gu­sea­dus mit­te ai­nu­ke, mis õigus­sel­gu­se­ga ei hiil­ga.

Väärtuste murendamine

Jõus­tu­mi­seks jäe­tud lühi­ke­ne aeg pär­sib ka põhi­sea­dus­lik­ku­se jä­re­le­val­vet, mi­da pre­si­dent sea­dust väl­ja kuu­lu­ta­des teos­tab. Ega as­ja­ta rõhu­ta­nud pre­si­dent li­saee­lar­ve sea­dus­te pa­ket­ti väl­ja kuu­lu­ta­des, et „o­lu­kord, kus se­davõrd eri­ne­va re­gu­lee­ri­mi­sa­la, si­su­li­se ja nor­mi­teh­ni­li­se kva­li­tee­di­ga sea­du­sed on oma­va­hel lii­de­tud ning nen­de väl­ja­kuu­lu­ta­mi­se ot­sus­ta­mi­seks jääb lühem aeg kui põhi­sea­du­se §-s 107 et­te näh­tud kaks nä­da­lat, ise­loo­mus­tab ka­het­susväär­selt sea­du­sand­ja poolt hea rii­giõigus­li­ku ta­va küsimär­gi al­la sead­mis­t”.

Kas on põhjust rää­ki­da õigus­rii­gi krii­sist? Kind­las­ti mit­te, sest eral­di võttes ei te­ki­ta üks­ki ees­pool too­dud näi­de äre­vust. Kuid ko­gu­mit vaa­del­des võib nä­ha, kui­das me ee­mal­du­me samm­haa­val õigus­riik­li­kest väär­tus­test. Prot­sess sai hoo­gu esi­me­se li­saee­lar­ve „tur­bo­me­net­lu­se­ga”, kus ee­lar­ve seo­ti usal­dushää­le­tu­se­ga, ja tip­nes tei­se li­saee­lar­ve jõus­tu­mi­se­ga. Kui kõik on­gi toi­mu­nud heas usus, siis ei mak­sa unus­ta­da, et üks­ki va­lit­sus ei ole iga­ve­ne. Ja va­les­se koh­ta sis­se­tal­la­tud ra­jal on edas­pi­di­gi mu­gav sam­mu­da. Seetõttu on ka mõis­te­tav, miks ava­lik­kus võttis nii va­lu­li­selt vas­tu ka­ris­tus­sea­dus­ti­ku ja era­kor­ra­li­se sei­su­kor­ra sea­du­se muu­da­tu­sed. Sea­dus­kuu­le­kas ja õigus­rii­gi igi­kest­vus­se us­kuv ko­da­nik ei kar­da meel­sus­kont­rol­li ega kait­sev­äe ka­su­ta­mist ra­hu­meel­se mee­lea­val­du­se vas­tu.

Kuul­da­vas­ti on tu­le­mas kol­mas li­saee­lar­ve. Jääb loo­ta, et krii­ti­lis­tes ja era­kor­ra­lis­tes tin­gi­mus­tes jääb rii­givõim seo­tuks põhi­sea­du­sest tu­le­ne­va­te nõue­te­ga. Ma­jan­dus­ras­kus­te üle­ta­mi­se abinõud ei või põhiõigus­te ole­must ole­ma­tuks muu­ta.

Seal, kus prag­ma­tism asub do­mi­nee­ri­ma põhimõte­te üle, ha­ju­vad põhimõte­te tuu­les ka õigus­rii­gi ga­ran­tiid. Kui kroo­ni väär­tu­se vä­hen­da­mi­sel võib ol­la ma­jan­dust elav­dav efekt, siis õiguspõhimõte­te de­val­vee­ri­mi­se mõju on pöör­du­ma­tult eba­sood­ne. Õi­gus­rii­gi kaits­mi­ne mak­sab, kuid õigus­rii­ki mak­sab kaits­ta.